Friedrich Merz kasutas oma esimesi päevi uues ametis välispoliitika ajamiseks, külastades naabreid Pariisis ja Varssavis ning suundus seejärel juba koos liitlastega Venemaa vallutussõjale vastu seisvasse Kiievisse. Euroopa suurriikide juhid lubasid surve tugevdamist Venemaale kui viimane relvarahuga ei nõustu.

"Kui ta ei nõustu selle pakkumisega, siis me üksnes mitte ei jätka Ukraina toetamist, vaid tuleb järgmine sanktsioonide pakett. Seda juba valmistatakse Euroopa Liidus ette," sõnas Merz peale kohtumist pressile.

ARD ajakirjanik Ingo Zamperoni uuris seejärel, kas Merz lubab Ukrainale anda ka Saksamaa Tauruse raketid, millest eelmine valitsus on alati keeldunud ning Merz lubas seda oma valitsuskabinetiga arutada.

"Ma arutan neid otsuseid kõigepealt valitsuskabinetiga ja seejärel koordineerin neid meie Euroopa partneritega. Me liigume edasi ainult koos, aga liigume edasi.
Kui ta ei nõustu selle pakkumisega, siis me üksnes mitte ei jätka Ukraina toetamisega, vaid tuleb järgmine sanktsioonide pakett, seda juba valmistatakse Euroopa Liidus ette," lisas Merz.

Võrreldes varasema ajaga on Merzi sõnumid liidukantslerina muutunud ettevaatlikumaks. Lubadus anda Ukrainale võimsad Taurus raketid kujuneb aga justkui lakmustestiks Ukraina toetamisel.

"Lubadus anda Taurused on üks võtmeküsimusi, millele tuleb vastata lähiajal. See on tõend Saksamaa usaldusväärsusest," ütles Bundestagi liige Roderich Kiesewetter.

"Kogu see teema on ülelaetud, selles on liiga palju poliitikat. Taurus on Ukrainale suurema abi andmise sümbol. Ma ei arva, et Ukraina võidaks sõja üksnes sellepärast, et nad mingil hetkel saavad Tauruse raketid, aga see on sümboolne žest," lausus USA Saksamaa Marshalli fondi teadur Markus Ziener.

Üldiselt oodatakse Merzilt aktiivsema ja jõulisema rolli võtmist kui seda tegi tema eelkäija.

"Julgeolek ja kaitse on selge prioriteet selle valitsuse jaoks. Kui vaadata koalitsioonilepet, siis see on väga selge ja käsitleb Venemaad kui suurimat ja vahetumat ohtu Saksamaale ja Euroopale. See on väga selge ka kaitsevõime vajaduse osas, selleks, et ei peaks lõpuks ennast kaitsma. Ja meil on tehtud otsus võlapiduri leevendamiseks kaitsekuludeks, mis lähevad üle 1 protsendi SKP-st. Ma arvan, et see on väga oluline pööre, nii et me võime oodata vähemalt jätkuvat, kui mitte tugevnevat, toetust Ukrainale ja loodetavasti enesekindlamat julgeoleku- ja kaitsepoliitikat," ütles Müncheni julgeolekukonverentsi poliitikajuht Nicole Koenig.

Samas ei ole see suunamuutus aga veel väljendunud kaitsekuludena eelarveridadel, ütleb liidukantsleri parteikaaslane Roderich Kiesewetter.

"Praegu on meil esimese lähenemisena selleks aastaks 60 miljardit eurot. See ei ole palju rohkem kui varem. Meil oli 52 miljardit eurot. Siin on vaja mõtteviisi ja strateegilise kultuuri muutust, et tõsta see üle 100 miljardi euro. Peaksime jõudma vähemalt 2 protsendini, mis tähendab 86-90 miljardit eurot. Selleks, et ehitada üles suurem, tugevam ja võimekam kaitsevägi, vajame ligi 3 protsenti ja see tähendab 130-140 miljardit eurot aastas. Sinna on pikk tee minna ja meie koalitsioonipartner on väga kõhklev selles küsimuses," sõnas Kiesewetter.

Euroopa suurima riigi puhul käib jutt aga nii või teisiti suurtest summadest ja pole sugugi ükskõik, millesse raha lõpuks investeeritakse.

Ühelt poolt öeldakse, et kaua alarahastatud Bundeswehril on puudus peaaegu kõigest ja kõike on vaja, teisalt kõlab kriitika, et keskendutakse liialt kõrgtehnoloogiale, kui vaja oleks palju ja odavaid asju.

"Kui vaadata Saksamaa kaitseministeeriumi ostunimekirja, siis räägime Leopard 2 tankidest, Chinook helikopteritest, IRIS-T õhutõrjesüsteemidest, 35 uuest F-35 USA hävitajast. See näeb välja veidi vanamoodne, ma olen sellega nõus. Samas tuleb mõista, et oleme oma kaitse pikka aega hooletusse jätnud ja peame taastama oma varud enne, kui saame seda muutma hakata. Samuti, vaadates Ukraina sõda, siis see on väga traditsiooniline - territooriumi ja tankidega. Arvasime, et me ei vaja neid enam ja vähendasime oma kaitsejõude 20-25 aastat tagasi. Seda ei teinud mitte meie üksi, vaid paljud. Nüüd on meil sellest puudus. Teisalt, droonid. Me otsustasime väga pikkamööda droone osta. See muutus alles hiljuti. Uuel valitsusel on siin suur mõju, sest nüüdseks on selge, et vajame droone," rääkis Ziener.

"Friedrich Merzile meeldib rääkida standardiseerimisest, lihtsustamisest ja mastaabist. Minu arvates on pärast viimaseid aastaid olemas teadlikkus, et peame keskenduma ka lihtsale kaubale nagu laskemoon. See arusaam tekkis juba eelmises valitsuses, et me ei peaks üksnes keskenduma tippvarustusele, vaid ka massile, sest seda on vaja praeguses Ukraina kontekstis;" ütles Koenig.

"Meil on vaja õhutõrjet, aga ka droonide armeed, et oleksime suutelised droone segama, aga ka droonidega võitlema, et säästa tavavarustust, sest drooniinvesteeringute ja Venemaa või kellegi teise kõrgetasemelise seadme hinnavahe on ületamatu," sõnas Kiesewetter.

Julgeolekut paneb Saksamaad ümber mõtestama ka USA president Donald Trump, kelle sõnumid ei võimalda USA tuge Euroopas enam eeldada, vaid panevad küsima, kuidas ikkagi mitmeid võimekusi tagada logistikast õhukaitse, luure, satelliitide ja tuumaheidutuseni.

"Kui tahame asendada USA-d, siis pole vaja üksnes plaani, vaid strateegiat. Seda ka ameeriklastele näitamiseks, et Euroopaga koostööst tõuseb kasu, Ukraina ja Euroopa tegevus on kullatükk - Trumpi keeles tõeline kullatükk - transatlantilises koostöös ja meil on lisaväärtus andmaks USA-le tegevusruumi Vaiksel ookeanil, mida meil on tõesti vaja," lausus Kiesewetter.

USA kursimuutus on Saksamaale igal juhul väljakutse, nõudes keerukat tasakaalu otsimist.

"Kõige raskem saab minu arvates olema koostööd teha USA administratsiooniga, kes avalikult seab kahtluse alla jagatud väärtusi ja saadab otseseid sõnumeid, eriti Saksamaale," lausus Koenig.

"See, mis praegu toimub, me endiselt hõõrume oma silmi ja ei saa aru, mis toimub. Tunneme end survestatuna kahelt poolt - Venemaalt ja USA-st," sõnas Ziener.