Teisipäeval toimus Saksa kantslerihääletuse teine voor ning kristlike demokraatide (CDU) juht Friedrich Merz sai vajalikud hääled kokku. Küll aga põrus ta esimeses voorus, mis on kriitikute hinnangul märk nõrkusest.

Euroopa liidu välisteenistuse kõrge ametnik Matti Maasikas sõnas "Esimeses stuudios", et Merzi põrumist on tunda eelkõige Saksamaa enda sisepoliitikas.

"Te ju nägite, et esimese asjana kantsler Merz sõtis Pariisi ja seejärel Varssavisse. Välispoliitikas sellel põrumisel sellist mõju ei ole," sõnas Maasikas.

Ühtlasi tõi ametnik välja, et Saksamaa kantslerilt oodatakse rohkem liidrirolli.

"Saksamaalt on just viimastel aastatel oodatud rohkem aktiivsust ja aktiivse eestvedaja rolli, mida mitmed varasemad Saksamaa kantslerid väga hästi on teinud. Eriti edukad on nad olnud siis, kui nad on teinud seda tandemis Prantsusmaa presidendiga," ütles Maasikas.

Maasikas tõi ka välja, et Euroopa Liidu ja Ameerika head suhted ei ole jõudnud veel eriti tugevneda, kuna president Donald Trumpi teine ametiaeg on veel algusjärgus.

"Vaatame seda konteksti, mis on alates Donald Trumpi teise ametiaja algusest olnud ja atlandiülestes suhetes. Just nimelt Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide suhetes. Väga selgelt Trump ja tema administratsiooni jaoks on Euroopa Liit majandusjõud ning Trumpi jaoks kõige olulisem majandusnäitaja on see, kas kaubanduses on USA-l puudujääk või ülejääk. Kuna kaupade osas on Euroopa Liidul suur ülejääk USA-ga, siis ütleme nii, et meie tavaliselt sõbralikud suhted ei ole veel päriselt saanud alata, aga tegelikult on arenguid juba mõlemal pool," kinnitas Maasikas.

Näitena tõi ametnik selle, et Trump kehtestas Euroopa kaupadele kõrgendatud tollimaksud, kuid lükkas need seejärel kohe edasi.

Maasika hinnangul pole ka näha, et Ameerika plaaniks lõpetada Euroopa toetamise.

"Aastakümneid on USA-l olnud eriline roll Euroopa julgeolekus ja selle tagamisel. Suuresti sellepärast, et ameeriklased on seda ise soovinud ja ise sellega nõus olnud. NATO tööjaotuses on nii, et eurooplased ei ole mingeid asju teinud, sest ameeriklased teevad neid asju paremini. Neil on teatud ressursid olemas. Loomulikult praegu mõtlevad paljud sellele, et mis oleks ja mida me teeksime, kui USA lahkuks päriselt, aga seda näha ei ole. Sellepärast ei tasu muretseda. Akuutsem küsimuses on see, kuidas me toetame Ukrainat siis, kui USA sõjaline toetus peaks katkema," rõhutas ametnik.

Maasikas rääkis ka, et Euroopa Liidul on suur roll Ukraina abistamisel ning läbirääkimiste laua taga on eurooplastel oluline näidata, kui palju on Ukrainale antud.

"Ukraina tulevik osas on Euroopal väga palju öelda, anda ja arutada. Euroopa Liit on andnud Ukrainale peaaegu 150 miljardit eurot toetust alates täiemahulise sõja algusest. Me anname varjupaiku, pakume kodu püsivalt neljale miljonile ukrainlasele, aga kõige olulisem on see, et Euroopa Liit on avanud oma ukse Ukrainale poliitilises mõttes ja pakkunud liikmesuse võimalust," ütles Maasikas.

"Kui mõelda, kuidas EL-i lainenemispoliitika toimib - see, mida ka meie eestlased oleme kogenud - sellega liitumine muudab sind perspektiivikamaks, jõulisemaks ja paremini etteennustatavaks, siis see on kõige olulisem asi, mida me saame Ukrainale anda ja annamegi," kirjeldas Maasikas.