Taristuminister Kuldar Leis allkirjastas sel nädalal määruse, mille kohaselt on edaspidi korteriühistutel Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele taotluste esitamiseks taotlusvooru avamisest aega 30 päeva ning tähtaja järel pannakse majand pingeritta selle alusel, kus energiakulu saab kõige rohkem vähendada ehk kus toetust enim vaja on. Järgmise taotlusvooru avab sihtasutus suvel.

Kliimaministeerium juhtis tähelepanu, et seetõttu tuleks taotlusvoorus osalemist planeerivatel ühistutel eelnevalt üle kontrollida ka maja energiamärgise arvutused ehitisregistris, et taotluse esitamisel oleksid andmed korrektsed.

Määruse järgi seatakse eelarvejaotusesse jagunenud kortermajad järjekorda vastavalt maja energiamärgises toodud energiatarbimisele ruutmeetri kohta aastas ning esmajärjekorras rahuldatakse nende majade toetus, kelle suhteline energiatarbimine on suurem.

Kliimaministeeriumi asekantsler Ivo Jaanisoo ütles Vikerraadio saates "Uudis+", et tingimuste parendamise nimel on aastaid tööd tehtud ning kui mingil perioodil oli vähem taotlusi kui raha, siis tuli teha pikalt teavitustööd, nüüd on see aga pöördunud ning raha on saanud otsa sekunditega.

"Kõige kiirem käsi ei pea olema see, mis määrab, kas maja saab toetust või mitte, aga siin ei ole ka 100 protsenti õiglast lahendust riiulilt võtta," rääkis Jaanisoo.

Asekantsleri sõnul kaalus ministeerium läbi erinevaid võimalikke lahendusi alates küttekulude suurusest ja elanike toimetulekust. "Leidsime, et energiatarbimine on kõige parem, lihtsamini kontrollitav, hoiab ka halduskoormust madalal. Korteriühistu juht ei pea küsima igalt majapidamiselt tema kulude kohta," kirjeldas ta, lisades, et need pole ka lihtsalt kontrollitavad andmed.

Need korteriühistud, mis on juba taotlused koostanud, kuid jäänud toetuseta, oma taotluse sisu eelmise vooruga võrreldes muutma, kuna taotluse esitamise põhimõtted jäävad muus osas samaks.

Jaanisoo märkis, et toetusraha on üldiselt oluline, kuna kortermajade olukord Eestis on suhteliselt kehv ning üle 13 000 maja vajavad renoveerimist. "Seda mitte selle pärast, et kuidagi Euroopa reeglitele vastata, vaid hoida kokku küttearvetes, avariikuludes," rääkis ta.

Sel korral jagatakse korteriühistutele 80 miljonit eurot, mis pärineb Euroopa Liidu struktuurifondide ja CO2 kvoodimüügi vahenditest. Taotlejad jagatakse nelja erinevasse eelarvegruppi ehk väikesed, vähem kui 18 korteriga majad, keskmised ehk 18-99 korteriga majad, suured ehk alates 100 korteriga majad ja naabruskonnapõhine renoveerimine. Naabruskonnapõhisest eelarvest toetust taotledes tuleb ligidal paiknevate majade renoveerimisel ehitustööd hankida terviklahenduse huvides ühiselt. 

Ministeeriumi teatel võib hoone renoveerimisel ulatuda küttekulude kokkuhoid ligi 60 protsendini.

Tavarenoveerimise toetusmäärad on 30-50 protsenti, kõrgemate toetusmääradega toetatakse lifti ehitamist, väikeseid maju, muinsuskaitsepiirkondades hooneid ja tehaselist rekonstrueerimist.

Endiselt on avatud ka mullu oktoobris avatud taotlusvoor suurtele kortermajadele ning Hiiumaa, Põlvamaa, Saaremaa ja Ida-Virumaa kortermajadele, millest on toetusotsuse seni saanud ligi 250 korteriühistut. Taotlusvoor on avatud oktoobrini või kuni toetusraha jätkub.