Eelmisel aastal suudeti ilma probleemideta maksta pensionid välja vaid ühel kuul, tänavu pole seda veel kordagi juhtunud. 5. mail õnnestus pensionid ja toetused välja maksta üle noatera.

"1. mai tööpäev hakkas juba kella nelja ajal hommikul ja õhtul lõppes veerand kahe ajal öösel ja alustasime 2. mai hommikul enne kella viite ja kollaps, et meil ei õnnestugi midagi väljamakseteks saata oli üsna-üsna lähedal. Nii et kokkuvõttes 48 tunni jooksul saime pea kuus tundi und," sõnas sotsiaalkindlustusameti arendusosakonna juhataja Kristina Pähkel.

Nii palju tehnilisi tõrkeid kui mai esimestel päevadel pole varem ette tulnud ja Pähkli sõnul oli reaalne oht, et amet ei jõua pensioniraha pankadele õigeaegselt üle kanda.

Pensionide ja toetuste väljamaksmiseks kasutatakse kahte SKAISi nimelist infosüsteemi, millest üks on 25 aastat ja teine kaheksa aastat vana ja probleeme on nendega olnud aastaid. Kriitiliseks muutus olukord 2023. aastal, kui muutusid nii pensioniealiste tulumaksu vabastuse reeglid kui ka peretoetused ning süsteem vajas mahukaid uuendusi. Viimased paar aastat ongi sotsiaalkindlustusamet käinud korduvalt poliitikutele rääkimas, et mure on majas.

"Valitsused, kõik need neli, milles ma olen minister olnud, on olnud teadlikud sellest, millises olukorras me oleme, sellele vaatamata ei ole õnnestunud lahendusi leida," ütles endine sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (Reformierakond).

Riisalo sõnul on SKAIS mitte ainult vananenud, vaid ka ülekoormatud, sest aastate jooksul on sellele lisandunud aina uusi ja uusi kohustusi. Süsteemi arendamiseks eraldatud raha on ennekõike kulunud selleks, et luua lahendusi seadustega pandud uute ülesannete täitmiseks. Senise rahakasutuse seab eksminister kahtluse alla.

"Raha, mida mul on ka õnnestunud valdkonda selleks otstarbeks tuua, on sulanud nagu kevadine lumi, ja ma ei ole näinud piisavat tulemust mis ka minus ministrina tekitas küsimusi," sõnas Riisalo.

Aina uute ülesannete jaoks lahendusi luues pole aga raha jagunud põhisüsteemi korrastamiseks ja nii on tekkinud suur infotehnoloogiline võlg.

"Iga uus arendus, mis läheb toodangusse, hakkab töötama, vajab ka hoolduse raha, et oleks ka jätkusuutlik, et kõik vead oleksid parandatud, et turvauuendused tehtud, ja pisiarendused ka sinna, sest iga asi vajab täiendusi aastate jooksul ja seda rahastust on stabiilselt aastate jooksul olnud puudu," rääkis TEHIKu juht Margus Arm.

Piltlikult öeldes on riik ostnud kaheksa aastat tagasi uue auto, aga hoolduseks pole raha ette nähtud, sest masin ju liigub. Tõsi küll, natukene on raha antud, aga seda on täpselt nii palju, et osta klaasipesuvedelikku.

Eelmisel kevadel kukkus kokku eksamite infosüsteem, nüüd töötab põhimõtteliselt bensiiniaurudel ligi kolmandikku riigieelarvest pensionide ja toetustena laiali jagav SKAIS, aga suure tehnoloogilise võlgnevusega IT lahendusi on teisigi.

"Üks kõige kriitilisem on meie Eesti digiriigi alustalasid ehk rahvastikuregister on ka sellises keerulises olukorras, kus ta on mitukümmend aastat vana ja vajaks täielikult uut restarti," ütles Arm.

Tarkvarafirma Flowit juhi Andres Aaviku sõnul on praeguste probleemide põhjus selles, et riik on olnud halb tellija.

"Väga paljud riigi infosüsteemid on üles ehitatud selle mudeli alusel, et me paneme korraga kõik raha lauale ja eeldame, et järgmised 15 aastat see toimib ideaalselt ja see süsteem vastab meie tuleviku vajadustele ja nõudmistele. Et selles mõttes Eesti avalik sektor on kõvasti mööda pannud," ütles Aavik.

Euroopa struktuurfondide toetusrahaga loodud suurte infosüsteemide hoolduseks või edasiarenduseks pole raha ette nähtud.

"Infosüsteemi aastaseks hoolduseks ja edasiarenduseks võiks broneerida 20 protsenti aastas esialgsest investeeringust. Ma arvan, et selliseid summasid meil ei ole, aga isegi kui see summa oleks 10 protsenti, ka see oleks nagu päris hea, aga meil on kahjuks olukord see, kus meil on suur investeering ja siis on kõik. Siis me maksame ainult selle eest, et serveril ventilaatorid töötaksid," rääkis Aavik.

Suur infotehnoloogiline võlg pole Aaviku sõnul tekkinud mitte ainult raha, vaid ka ajanappuse tõttu. Kui eelnõudele tehakse juriidiline analüüs, siis seda ei uurita, kui kaua kestab vajaliku infotehnoloogilise lahenduse tegemine.

TEHIKu ja SKA hinnangul vajaks IT-süsteemide korrastamine lähemal viiel aastal kokku 25 kuni 30 miljonit eurot. Kas see raha leitakse, selgub koalitsioonileppe sõlmimisel. Aga mis saab siis, kui kui seda ei juhtu?

"Iga kuuga kasvab tegelikult see risk, et viiendal kuupäeval ei saa pensionärid ja sotsiaaltoetuste saajad oma raha pangaarvetele," ütles Pähkel.

Aga erinevalt riigist, kes ei suuda oma majapidamist korda teha, saavad eakad oma rahaasjadega märksa paremini hakkama.

"Iga korralik pensionär hoiab vähemalt paari pensioni jagu salaraha arvel ja saab väga hästi hakkama. Need, kes vinguvad, need lihtsalt ei oska oma rahaga hakkama saada. Või lihtsalt vinguvad, ka see võib olla," sõnas Malle.

"On inimesi, kes vinguvad alati, ükskõik, mis probleem on," sõnas Lilia.

Eestis saab pensioni ligikaudu 320 000 inimest ning eri pensioniliike on ligi 100.