Joller ütles ERR-ile, et Tallinna plaan ühendada enda kolm haiglat, kiirabi ja hambakliinik ühtseks kontserniks, on igati tervitatav.

"Sellise raamatupidamusliku ühendamise on nii Põhja-Eesti regionaalhaigla kui ka Tartu Ülikooli Kliinikum juba ammu ära teinud," lisas minister.

"Tallinna plaani puhul – nii palju kui meedia vahendusel nende plaani kohta lugeda olen saanud – ei ole siiski veel uue ühendhaigla loomisega sisulises mõttes, kus oleks ühtne teenuse pakkumise ja kvaliteedisüsteem – ehk mis tegelikult korrastaks tervishoiuvõrgu. Aga esimese sammuna hea ja vajalik, see omakorda teeb edaspidi lihtsamaks ühendhaigla loomise Tallinnale kuuluvate haiglate ja riigile kuuluva Põhja-Eesti regionaalhaigla baasil," rääkis Joller.

Joller ütles, et valitsus arutab ühendhaigla teemat sellel ja ilmselt ka järgmisel nädalal.

"Riik ja Tallinn on ühisel meelel, et sisulised muudatused Tallinna tervishoiuteenuste korraldamises on hädavajalikud. Me räägime siin väga olulisest osast Eesti tervishoiusüsteemis. Tallinnas asuvates haiglates osutatakse kokku ligikaudu 46 protsenti kogu Eesti eriarstiabist, neis asub üle poole haiglavõrgu voodifondist ja töötab ligi kolmandik Eesti tervishoiutöötajatest," selgitas minister.

Haiglate ühendamine ning tekkiva suurhaigla juhtimise ülesehitamine on Jolleri hinnangul pikk ja keerukas protsess, mis tuleb põhjalikult läbi kaaluda.

"Õnneks me ei pea jalgratast leiutama – on varasem kogemus Lõuna-Eestist, kus Tartu Ülikooli Kliinikumi loomisel ühendati eri haiglad. Nende teenuste, personali ja logistika korraldamiseks kulus mitu aastat. Oluline on haiglate juhtkonna ja personali kaasamine sellesse protsessi - ühendhaiglaga tekib Eesti suurim tööandja," sõnas Joller.

Minister märkis ka, et temani on jõudnud info, et haiglate töötajatel on palju küsimusi ja ebakindlust seoses haiglate ühendamisega. "Samuti tuleb arvestada ühendhaigla mõju kogu Eesti tervishoiusüsteemile. Arstid on öelnud, et avalikku diskussiooni on olnud liiga vähe. Olen sellega nõus ja seda me parandame," lisas ta.

Jolleri sõnul on esimene samm riigi nägemuses juriidilise keha ehk linna ja riigi ühise aktsiaseltsi loomine, kus 40 protsenti oleks linnal ja 60 protsenti riigil. Seejärel saab juba edasi liikuda ühtse juhtimissüsteemi loomisega, ühiste hangete korraldamise, tugifunktsioonide liitmisega jne.

Joller: uus hoone pole võluvits

Tallinna linnavalitsus on seadnud PERH-i teiste Tallinna haiglate ühendamise eelduseks riigi lubaduse osaleda uue haiglahoone ehitamises.

"See on praegust olukorda arvestades vast ilma selgitamata kõigile selge, et selliseid sadadesse miljonitesse kuni miljardini ulatuvat rahalist lubadust me anda ei saa," sõnas minister.

Joller kordas ka varasemalt erakonnakaaslaste, peaminister Kristen Michali ja Tallinna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere, välja öeldud mõtet, et kellu ja betooniga ei lahenda Tallinna ja piirkonna tervishoiuvõrgustiku tegelikke probleeme ja alustada tuleb mujalt.

"Tallinna haiglahooneks planeeritud hoone projekt on saanud palju kriitikat, samuti ei ole seda luues piisavalt arvestatud, millised on vajadused pikemas perspektiivis, milliseid teenuseid ja millises mahus seal täpsemalt pakkuma hakatakse. Ei ole saladus, et Tallinna haiglahooned on amortiseerunud ning tervishoiutöötajad ja patsiendid vajavad tõepoolest uusi ruume. Aga enne on vaja väga hoolega läbi mõelda, kui palju, mille jaoks, kuidas arvestame haiglaravi vajavate inimeste profiili muutusega," selgitas Joller.

Samas on minister seisukohal, et see ei takista ühendhaigla loomise protsessiga edasi minekut.

Tallinna linnavalitsus otsustas teisipäeval ühendada kõik Tallinna haiglad: Ida-Tallinna keskhaigla, Lääne-Tallinna keskhaigla, Tallinna kiirabi, Tallinna hambakliiniku ja Tallinna lastehaigla. Ühendamisel viiakse haiglad ühe kontserni alla, aga terviseteenuste pakkumisel esialgu midagi ei muutu.