Teisipäeval korraldasid riigikogu põhiseaduskomisjon ja õiguskomisjon ühise istungi, et analüüsida PPA numbrituvastuskaamerate kasutamise õiguslikku regulatsiooni.

Istungile kutsutud õiguskantsleri büroo õiguskorra kaitse osakonna juht Marju Agarmaa ütles, et büroo hinnangul ei ole numbrituvastuskaamerate kasutamine õiguspärane.

"Numbrituvastuskaameratega kõikide autode numbrite salvestamine on vaieldamatult isikuandmete kogumine. Need on tuvastatavad sellele isikule, kes seda autot kasutab. Ja sellise andmete kogumise peab kindlasti otsustama riigikogu," ütles Agarmaa.

"See norm, mille alusel neid kogutakse, peab olema selge. Seal peab olema näha, milliseid andmeid kogutakse, mis eesmärgil neid andmeid kogutakse ja kasutatakse. Kes neid saab kasutada. Kaua neid andmeid säilitatakse. Kõik see peaks olema seaduses kirjas," lisas ta.

"Aga tänapäeval tegelikult mitte ühestki seadusest ei ole võimalik välja lugeda, et Eestis laialdaselt niimoodi massiliselt salvestatakse kõigi liiklejate andmeid," märkis Agarmaa.

Võrdluses jälitustegevusega tõi Agarmaa välja, et selleks tuleb küsida tähtajalist prokuratuuri luba ja on ette nähtud protseduurid, kuidas inimeste jälgimisest hiljem teavitatakse. "Ma ei näe põhimõttelist erinevust selles, kui riik kogub andmeid kõigi autode kohta," märkis Agarmaa.

Kokkuvõtvalt leiab õiguskantsleri büroo, et täna ei ole PPA-l õigust selliselt andmeid koguda. "Korrakaitseseaduse paragrahv 34 ei saa olla sellise andmekogumise õiguslik alus," rääkis Agarmaa.

Lisaks märkis Agarmaa, et PPA peaks avalikkusele ütlema, kus nende kaamerad on, et ei oleks tegu varjatud jälitamisega. "Inimesel peab olema ka võimalus hoiduda nendest kohtadest. Kui ta teab, et salvestatakse liikumist, võib-olla ta valib teise trajektoori, võib-olla ta jätab minemata mingisse kohta," märkis Agarmaa.

"Ei saa olla nii, et suur vend jälgib ja kogub andmeid ning pärast pannakse riigi erinevate andmekogudega kokku väga ulatuslik info inimese kohta," lisas Agarmaa.

Küsimusele, kas PPA peaks õigusliku aluseta süsteemi kasutamise lõpetama, vastas Agarmaa, et tõepoolest õigusvastast süsteemi ei tohiks kasutada.

Andmekaitseinspektsioon nõustub

PPA numbrituvastuse kaamerate teema tõttu on ka andmekaitseinspektsioon algatanud järelevalve PPA Polis andmekogu üle. Ühisistungil ütles inspektsiooni menetlusvaldkonna juht Virve Lans, et politseil on veel aega vastata ja nad oma menetlusega valmis ei ole.

Samas märkis Lans, et ka andmekaitseinspektsiooni hinnangul ei ole PPA numbrituvastuskaamerate kasutamises kõik õiguslikult korras.

"Üldiselt me ei jõua järeldusele, et seda volitusnormi absoluutselt ei ole. Aga see on puudulik. Volitusnormide puhul leiame, et seaduse tasandil ikkagi peab olema määratletud eesmärk, säilitamine ja isikuandmete koosseis," rääkis Lans.

"Praegusel juhul politsei- ja piirivalveameti seadus isikuandmete koosseisu kohta absoluutselt mingisugust teavet tegelikkuses ei anna," lisas ta.

"Seal räägitakse ennetavast andmestikust, süüteo andmestikust, aga milliseid isikuandmeid selle juures töödeldakse, seda ei ole. See tegelikkuses üldmääras küll ei ütle, et see peab tingimata olema seaduse tasandil, kuid siin tuleb mängu meie enda põhiseadus, mis seda ütleb," rääkis Lans.

Siseministeerium ja PPA ei nõustu

Siseministeeriumi korrakaitse- ja süüteomenetluse osakonna juht Henry Timberg ja PPA peadirektori asetäitja arenduse alal Kristi Mäe ei nõustunud, et õiguslikku alust numbrite ülespildistamiseks ei ole. Nende hinnangul ministri määrusest piisab.

Samas olid nad nõus, et võiks seadust muuta ja numbrituvastuse kaameraid puudutavad punktid seadusesse kirjutada. "Igati oleme ju seda meelt, et õigusselgust on vaja juurde luua," märkis Mäe.

Timberg lisas, et tuleks veel ära oodata andmekaitseinspektsiooni järelevalve tulemused ja siis vajadusel muutused teha politsei ja piirivalve põhimäärusele. "Sellest lähtuvalt kindlasti oleme ka valmis tegema kiiremas korras vajalikud parandused sinna ära, et see kõik kooskõlla viia," märkis Timberg.

Ginter: seadus pole piisav, et sellist kaamerasüsteemi kasutada

Õigusteadlane Carri Ginter ütles, et ta jääb endiselt seisukohale, et praegused seadused pole piisavad selleks, et nende alusel ehitada ja kasutada sellist kaamerasüsteemi ja kõikide kodanike asukohta ning tegevusi salvestada ja jälgida. Vastav seadusesäte peaks tema sõnul olema oluliselt konkreetsem ja täpsem.

Ginter märkis ka, et Euroopa Kohtu praktika ei toeta sellise andmebaasi loomist, kus kõikide seaduslikult tegutsevate kodanike andmed kogutakse kokku, sest mikroosa neist võiks olla kurjategijad. 

"Õigusriigile ei sobi selline süsteem, kus andmeid kogub, kasutab ja kasutamise seaduslikkust jälgib nende andmete koguja, kasutaja ja seaduslikkuse kontrollija ise. Praegu kehtestatud regulatsioonis on põhimõttelised probleemid ja selle kasutamise peaks katkestama. Eesti vabariigil puudub igasugune õigustatud alus omada minu sõidukite asukohast pilte või ülevaadet nende asukohast.
See, et numbrimärki ei seostata ühegi isikuga, pole mingi argument. Euroopa Kohtu praktika ütleb aastaid, et andmete puhul tuleb arvestada ka sellega, kuidas mitu andmebaasi koos võiksid toimida. Ehk politsei väide, et isikustatud andmeid sealt ei teki, on otsene vale," lausus Ginter.

Ginter lisas, et ligipääsu ja põhjendamiskohustuse tarvitamise/kuritarvitamise osas ei peaks olema kinnituste andja siseministeerium. "Seda ei silu ära ka kurvad lood kuritegudest, mis on süsteemi abil avastatud. Nii ei saa me Eestis kehtestada ka komandanditundi, kuigi kuritegude ärahoidmisel võiks see suureks abiks olla," ütles ta.

"Selle asemel, et "regulatsioon võiks olla detailsem" ja "debatt ühiskonnas on tervitatav", aga aus oleks öelda, et me oleme ikkagi inimesi ebaseaduslikult jälginud ja ei ütle neile, kus me neid pildistasime," lisas Ginter.