Harju maakohus määras 2022. aasta maikuus trahvi kahele Eesti Ekspressi ajakirjanikule selle eest, et nad avalikustasid umbes kuu aega varem avaldatud artiklis info, et Swedbanki endine juhatus on saanud kahtlustuse rahapesus.

1000-eurose trahvi said ajakirjanikud Tarmo Vahter ja Sulev Vedler ning ka ajalehe kirjastaja Ekspress Meedia. Vedler kirjutas siis Eesti Ekspressis, et riigiprokurör Sigrid Nurm taotles veel krõbedamat trahvi – 3200 eurot igaühele – põhjusel, et prokuratuur ei andnud luba ei temale, Tarmo Vahterile ega Ekspress Meediale kohtueelse menetluse andmeid avaldada ning et ajakirjanikud ei teavitanud prokuratuuri eelnevalt uudise ilmumisest.

Vastates küsimusele, et kas pooleliolevate kriminaalmenetluste arutamine ajakirjandusväljaande toimetuses võib kaasa tuua ajakirjanikele trahvid, ütles Asi, et ta ei anna must-valget vastust.

"Alati saatan peitub detailides. See sõltub, kui palju infot on varasemalt
avaldatud, kui palju infot on prokuratuur ise avaldanud, kui palju on uurimisasutused avaldanud. Sellist ühtset vastust kindlasti selle pealt ei saa anda," ütles Asi.

"Tuleb vahet teha sellest, kust need andmed pärinevad. Kui ajakirjanik on enda allikate pinnalt saanud selle info ja seda avaldab, siis see on hoopis teine olukord
versus see, kui need andmed on saanud avalikuks kuidagi prokuratuuri, uurimisasutuse või kellegi teise kaudu. Need on kaks erinevat olukorda. Kui ajakirjanik on ise tuvastanud mingisuguse teabe nende allikate pinnalt, siis õiguslik olukord on hoopis teistsugune," lisas ta.

Saatejuht Anvar Samost ütles, et 2022. aasta kohtuotsus lõi pildi analoogsete juhtumite käsitlemise puhul segasemaks.

"Nõus. See diskussioon tekkis ja mõnes mõttes on tegelikult hea, et see tekkis. Aga lõppkokkuvõttes sai ju sinna ka kõrgema astme kohtu seisukoht. Aga veelkord - olukorras, kus ajakirjanik on selle teabe ise saanud oma allikate
pinnalt, siis on see ajakirjaniku vastutuse küsimus, et kas ja mida ta avaldab. Ja omakorda ka see osa, et kas selle tõttu võib kriminaalmenetlus saada
kahjustada või mitte. Ajakirjanik peab siis ise ka ikkagi hindama seda olukorda. Me tõenäolist ei taha ju ka keegi seda, et selle tõttu mingisugune väga oluline menetlus jääbki lahendamata. Et me oleme sunnitud selle ära lõpetama, kuna on mingisugune info lekkinud, mis oli menetluse vaatest oluline, et see sellel hetkel veel ei saaks avalikuks. Neid riske peab alati kaaluma, nii meie kui ka ajakirjanikud," kommenteeris Asi.

Kriminaalmenetluste kohta info andmine sõltub menetluse faasist

Rääkides sellest, miks prokuratuur ei anna tihti välja infot kriminaalmenetluste kohta, mille osad detailid on juba avalikkuse ette jõudnud, ütles Asi, et see sõltub väga palju menetluse faasist ja olukorrad on erinevad.

Saatejuht Samost tõi näiteks võimaliku kriminaaluurimise erakonna Isamaa suhtes, kus prokuratuur ei ole andnud täiendavat infot ei ajakirjandusele ega ka erakonnale ega kinnitanud kas menetlus üldse Isamaa suhtes käib.

"Olukorrad on erinevad. Aga seesama näide, mida te tõite. See erakonna rahastamise menetlus, millest on ajakirjanduses juttu olnud. Selles menetluses ei ole tänase seisuga mitte kellelegi esitatud kahtlustust. Kui täna prokuratuur ütleks välja detailid, mis seal menetluses on, siis tahes tahtmata hakatakse neid isikuid käsitlema avalikkuse silmis juba kui potentsiaalseid kurjategijaid. See on olukord, mida prokuratuur tahab vältida, sest me ei ole täna ka ise kindlad, kas üldse on võimalik kellelegi kahtlustust esitada. Mis oleks meie vaatest ennatlik. Sest kui meie ütleme välja selle info, siis sellel on tagajärjed," rääkis Asi.

Asi sõnul sõltub reeglina menetluse alustamine konkreetsest prokurörist, mitte prokuratuuri vastavast üleüldisest reeglistikust. "Sellist eraldi reeglistikku ei ole. See on hästi juhtumipõhine. Konkreetne prokurör, kes, kelle laual see juhtum on, peab selle otsustuse tegema," ütles Asi.

Tema sõnul ei ole välistatud ka olukord, kus sarnaste juhtumite puhul võib üks prokurör teha otsuse menetlust alustada, teine aga mitte. "Võib juhtuda. Ei saa välistada," sõnas ta.

Asi nõustus ka Samosti öelduga, et avalikkusele paistab see ebaõiglasena välja. "Nõus, see tekitab küsimusi," ütles Asi.

"See on ka üks teema, mille valguses ma olen ise mõelnud seda, et me peaksime ressursi mõttes juurutama seda praktikat, et kui me räägime olulistest, suurematest juhtumitest, et siis seal on alguses ikkagi juures kaks inimest, kes selle otsuse teevad, et vältida seda, et pärast tekib majas sees erinevaid lähenemisi, et üks inimene ütleb, et tema ei näe seal [kuriteo] koosseisu ja teine ütleb, et ta näeb," lausus Asi.