Keskvalitsuse, peamiselt riigieelarve, eelarvepuudujääk ulatus märtsi lõpuks 172 miljoni euroni, mis on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 322 miljoni euro võrra väiksem.

Samas oli tänavu jaanuaris juriidilise isiku tulumaksu erakorralise laekumise tõttu eelarve ülejäägis, kuid märtsi lõpuks jõudis keskvalitsus tulumaksu tagastuste tõttu puudujääki.

Kuid ka märtsis ületas maksulaekumine eelarves oodatud taset, seda peamiselt tänu füüsilise isiku tulumaksule. Ka mittemaksuliste tulude laekumine ületas eelmise aasta taset nii välistoetuste kui kaupade ja teenuste müügitulu kasvu tõttu, ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Helin Kütt.

Suurem oli eelmiste aastatega võrreldes puudujääk sotsiaalkindlustusfondidel, 44 miljonit eurot. Sellest moodustas lõviosa, 43 miljonit, tervisekassa puudujääk, mis oli suurem kui mullu ning aasta lõpuks näitab prognoos tervisekassale 170 miljoni suurust defitsiiti. Küti sõnul põhjustab selle tervishoiutöötajate kiire palgakasv, suurenenud nõudlus teenustele ja elanike ootus, et ravijärjekorrad ei pikene.

Töötukassa oli märtsi lõpus miljoni euro suuruses puudujäägis. "Aasta jooksul eelarvepositsioon eelduslikult paraneb ja ootame aasta lõpuks viie miljoni euro suurust ülejääki," ütles Kütt.

Registreeritud töötute arv langes möödunud suvel 2023. aastast madalamale ning on seni püsinud selgelt madalamal kui viimasel kahel aastal. Märtsi lõpus oli registreeritud töötuid ligi 5000 võrra vähem, kui eelmisel aastal samal ajal.

Kohalike omavalitsuste eelarvepositsioon jõudis märtsi lõpuks 20 miljoni euro suuruse ülejäägini, mis vastas eelmise aasta sama perioodi tulemusele. Märtsis eelarvepositsioon paranes tänu füüsilise isiku tulumaksu laekumise kasvule.

Riigieelarvet mõjutavad kulud kasvasid aastaga 0,6 protsenti

Riigieelarve kogukulude maht kasvas märtsis aastaga 9,2 protsenti peamiselt välismaiste toetuste, edasiantud maksutulude ja majandamiskulude tõttu.

Riigieelarveliste asutuste kogukulu ulatus märtsis 1,52 miljardi euroni, suurenedes aastaga 128 miljonit eurot ehk 9,2 protsenti. Esimese kolme kuu kogukulud on kasvanud 364 miljoni euro võrra, millest enamiku moodustavad antud toetused ja edasiantud maksutulud, ütles Kütt.

Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud, milleks on kulud ilma välisvahendite ja edasiantava maksutuluta, suurenesid märtsis 5,6 miljonit eurot. Mullusega võrreldes kasvasid kulud 0,6 protsenti 963,8 miljoni euroni. Positsiooni mõjutavad kulud on kasvanud kolme kuuga 1,4 protsenti ehk 170 miljonit eurot.

Riigieelarvelised asutused maksid toetuseid märtsis 2,8 miljonit eurot rohkem kui mullu samal ajal. Sotsiaaltoetuseid maksti märtsis 24,5 miljoni euro võrra rohkem, peamiselt kasvanud vanaduspensionide tõttu. Kulu vanaduspensionile kasvas märtsis 20,8 miljoni euro ja ennetähtaegsele vanaduspensionile 2,2 miljoni euro võrra.

Tööjõukuludeks maksti riigieelarvelistes asutustes märtsis 119,5 miljonit eurot, mis teeb aastaseks kasvutempoks neli protsenti. Riigisektori palgakulude aastast kasvu vedas õpetajate palgafondi suurenemine ja kaitsevaldkonna töötajate palgakasv. Tööjõukulusid kasvatas ka eripensionide väljamaksete suurenemine.

Esimese kvartali tööjõukulude kasvutempo on võrreldes eelneva aastaga ligikaudu kaks korda aeglustunud, langedes 2024. aasta kasvutempolt 5,3 protsendini, ütles Kütt.

2025. aasta märtsi majandamiskulud kasvasid eelneva aastaga võrreldes 22,4 miljoni euro võrra kaitseotstarbeliste kulutuste kasvu tõttu. Märtsi lõpuks kumulatiivselt on kaitseotstarbelised vahendid majandamiskuludes aga vähenenud võrreldes eelneva aasta sama ajaga 24,4 miljoni euro võrra. Märtsi lõpuks on kasvanud majandamiskulud 8,3 miljoni euro võrra Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiline tarkvara, inventari, korrashoiuteenuste ja teiste administratiivsete kulude suurenemise tõttu.