Kirikute ja koguduste seadus valmis siseministeeriumis ajal, kui minister oli Lauri Läänemets, kes ütles, et seadust on võimalik vastavalt presidendi soovile muuta.

"Seal on punkte, kuskohas neid muutmisi võiks teha. Näiteks mis puudutab välisriigi mõju või organisatsiooni või usujuhi mõju - jah, neid me võime muuta. Saame muudmoodi hakkama," sõnas Läänemets.

Läänemetsa sõnul peaks aga seadusesse jääma põhimõte, mille järgi peaks Eesti kristlik õigeusu kirik lõpetama alluvuse Moskva patriarhaadile.
Kirikute ja koguduste seadusele saab muudatusi teha kuni 28. maini. Õiguskomisjoni esimees Madis Timpson ütles, et muudatuste vormistamisel kasutab komisjon spetsialistide abi.

"Meie eesmärk on ju see, et julgeolek ja julgeoleku kindlustamine on ju Eesti riigi tuumikfuntsioon ja ei saa olla eriti loogiline, et usuvabaduse ja kanoonilise sideme varjus toimub mõjutustegevus, mida me ei saa ära keelata. Ma arvan, et see võiks olla see postulaat, millest me lähtuma peaksime," sõnas Timpson.

Vadim Belobrovtsev Keskerakonna fraktsioonist ütles, et presidendi poolt tagasi saadetud seaduse võiks visata prügikasti, sest selle vastavusse viimine põhiseadusega nii, et see ei kaotaks oma esialgset mõtet, on keeruline.

"Mina arvan, et mingisugused muudatused viiakse sisse. Karta on, et need muudatused on pigem kosmeetilist laadi. Kui see nii on, siis kui see jõuab presidendi lauale teist korda, siis meie loodame, et president seda välja ei kuuluta. Ja siis see läheb riigikohtusse," rääkis Belobrovtsev.

Riigikogu võttis kirikute ja koguduste seaduse vastu 9. aprillil. Seadusega sooviti tagada, et Eestis tegutsevaid usuorganisatsioone ei saaks ära kasutada vaenu või vägivalla õhutamiseks.

President jättis seaduse välja kuulutamata, leides, et sellega loodav usuvabaduse ja ühinemisvabaduse piirang ei ole proportsionaalne. Praeguste plaanide järgi soovib riigikogu panna kirikute ja koguduste seaduse muudetud kujul lõpphääletusele 18. juunil.