Kümme aastat kasutusel olnud numbrituvastuskaamerate töö peatamine oli Igor Taro hinnangul tänaseseisuga kõige targem otsus.

"Kümme aastat tagasi olid meie ootused ja arusaamad andmekaitsest ning õiguslikest regulatsioonidest hoopis teistsugused. Aeg muutub ja me algusest peale ütlesime, et kogu see süsteem vajab muutmist, õigusraamistik vajab parandamist ja ütlesime ka seda, et kuulame ära, mida eksperdid andmekaitse inspektsioonist (AKI) ning õiguskantsleri büroost ütlevad. Eile oli riigikogus ka istung, kus need osapooled olid kohal. Sealt saime esmase ametliku tagasiside, mille põhjalt ma tegin selle otsuse," sõnas Taro "Esimeses stuudios".

Ühtlasi on siseministri hinnangul olukord, kus inimesed oma arvamust avaldavad - olgu see hea või halb - igati tervitatav, kuna see näitab, kui palju hoolitakse ühiskonnast ja vabadusest.

"Meil on nii võimalik suhteliselt kiiresti oma vigadest õppida," ütles Taro.

Küll aga ei pea Taro normaalseks seda, et enne tehakse otsused ning seejärel alles hakatakse neid lihvima ja parandama.

"See, mida ma kuulsin eile sellel komisjonide ühisistungil, oli, et iseenesest alustati tööd selles suunas ja alustati väljatöötamise kavatsusega, mis on selline pikk seadusandlik protsess. Kui ma kuulsin seda tagasisidet nii AKI-st ja õiguskantsleri büroo poolt ning seda plaani, et kavatsetakse välja jõuda mingsuguste esialgsete tulemusteni alles aasta lõpus, siis sain aru, et nii pikalt meil aega ei ole ning mõistlik on anda see stardipauk kohe ja hakata seda muret lahendama," selgitas Taro otsust numbrituvastuskaamerate töö lõpetada.

"Ma lähtusin sellest, et ettevaatusprintsiip inimeste põhiõiguste osas antud juhul kaalub üle selle otstarbekuse põhimõtte," lisas ta.

Lisaks tõi Taro välja, et tegelikult numbrituvastuskaameratel oli õiguslik alus andmeid koguda. Küll aga oli see aegunud.

"See vajab uuendamist ja vajab hoopis teistsugust formaati. Just nimelt sellepärast see otsus saigi tehtud ja tänasest on võimalik hakata töötama lahenduse kallal. Tegelikult, nagu õiguskantsleri büroo esindaja ütles, tulebki läbi mõelda, et milliseid andmeid võib koguda, kuidas, mis seadmetega, mis põhjusel, kes võib ligipääseda, mis põhjendusega ja kaua need andmed võivad säilida. Kõik need asjad tuleb läbi mõelda ja teha seda parlamendis ja arutada seda avalikult. Kõige õigem viis on see, et korrakaitseorganid, kes omavad ühiskonnas väga kõrget usaldust, saaksid ikkagi selle mandaadi otse rahvaesindajatelt. Ei olnud mõistlik seda usaldust rohkem murendada," sõnas Taro.

Siseministri andmetel ei ole hetkel Eestis rohkem riigipoolsed sääraseid tegevusi, mis ei oma õiguslikku alust.

"Ma arvan, et mõistlik on mitte keskenduda sellele, mis on kümme aastat toimunud valesti, vaid hoopis vigade parandamisele. Sellele tulevikule. Meie plaan on ikkagi saada selgus ja kõik need asjad korda teha," ütles siseminster.

Taro sõnul nähakse vaeva selle nimel, et inimesed tunneksid, et nende õigused on ikkagi kaitstud.

"Siin tulebki riigikogul hakata kaaluma, mis on need ühiskonna turvatunde vajadused ja inimese põhiõigused. Kumb kaalub kumma ja millises olukorras üle. Ma arvan, et see on väga oluline protsess," lisas Taro.

Ühtlasi pole siseministri sõnul mõtet otsida neid inimesi, kes numbrituvastuskaamerate kohta otsuseid toona vastu võtsid, kuna tõenäoliselt ei ole nad enam isegi samal ametikohal.

"Need algsed otsused, mis tehti kümme või viisteist aastat tagasi - mõned õiguslikud regulatsioonid kehtivad aastast 2009, mõned on vastvõetud 2011, hakkasid kehtima 2014 - ega neid inimesi ei ole enam lihtne leida. Neid tihtipeale ei olegi enam seal tööl, aga need inimesed, kes praegu PPA-s töötavad, nemad ikkagi soovivad parimat. Nemad täidavad kohusetundlikult oma kohust, teenivad kodanikke ja teevad seda ausalt. Ma iseenesest käisin ka selle süsteemiga ise tutvumas, et vaadata ja tõepoolest neil oli oma sisekontroll ja reeglistik," ütles Taro.

Probleem oli siseministri sõnul aga selles, et õiguslik alus, millega numbrituvastuskaamerate töö lubati, oleks pidanud olema seaduses ning käima parlamendis arutluse all.