Kohus leidis, et riik ei ole kohustatud kirikuid riigieelarvest toetama, vaid toetuste andmine on vabatahtlik otsus, mis sõltub eelarvelistest võimalustest ja poliitilisest tahtest. Seetõttu ei ole kirikute nõukogul ega selle liikmetel õigust eeldada, et neile eraldatakse igal aastal eelarvevahendeid.

Kohus märkis, et kui aga toetus antakse ja mõni kirikute nõukogu liikmeskirik sellest ilma jäetakse, tuleb kontrollida, kas selline erinev kohtlemine on õiguspärane.

"Antud juhul jäi kaebaja ilma toetusest, kuna teda peetakse julgeolekuohuks seoses sidemega Moskva patriarhaadiga. Ehkki kaebaja on sõda hukka mõistnud, ei pidanud siseministeerium seda piisavaks, sest kaebaja on siiski õiguslikult seotud Moskva patriarhaadiga," märkis kohus.

Kohus leidis, et kaebaja erinev kohtlemine teistest kirikute nõukogu liikmeskirikutest on õiguspärane, kuna Eesti riigil pole kohustust toetada kirikut, mille juhtide tegevus kätkeb endas julgeolekuohtu.

Ühtlasi märkis kohus, et toetusest ilma jätmine ei riku kaebaja usuvabadust, kuna riigieelarvelise toetuse taotlemine on vabatahtlik ja MPEÕK-i pole sunnitud oma õiguslikku staatust muutma, vaid see on tema enda otsustada.

Otsus on jõustumata.