MPEÕK esitas 2024. aasta septembris registriosakonnale avalduse kiriku põhikirja ja nime muutmiseks, sooviga võtta uueks nimeks Eesti Õigeusu Kirik.

Registriosakond andis kandeavalduse lahendamise kohtunikule, kes pidas kiriku soovitavat nime eksitavaks, kuna see hõlmavat vääralt kõiki õigeusklikke Eestis.

MPEÕK valis seejärel uueks nimeks Eesti Kristlik Õigeusu Kirik, registriosakond pidas ka seda samadel põhjustel eksitavaks. Rohkem puudusi registripidaja kiriku kandeavalduses ei tuvastanud.

Tartu maakohus rahuldas 24. märtsil määrusega Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku nimel esitatud vandeadvokaatide Steven-Hristo Evestuse ja Artur Knjazevi kaebuse.

Kohtumääruse järgi on uus nimi seadusega kooskõlas, see pole kiriku tegevuse eesmärgi, ulatuse või õigusliku vormi poolest eksitav.

Kohus pidas asjakohaseks ja arusaadavaks kaebuse esitaja selgitusi, et uus nimi tähistab kiriku tegevuse eesmärki ja ulatust korrektselt – tegemist on Eestis tegutseva kristliku õigeusu kirikuga. Kohtu hinnangul ei saa usuvabaduse tingimustes teha järeldusi, et mõni kirik saaks kõiki usklikke hõlmata.

"Uue nime ja põhikirjaga rõhutab meie kirik enda isevalitsevat staatust. Viimase aasta jooksul oleme pidanud taluma vaenulikku suhtumist oma kanooniliste sidemete pärast Moskva Patriarhaadiga, millest algas ka meie kiriku nimetus. Uus nimi ja põhikiri peegeldab meie iseseisvust kiriklik-administratiivsetes, -majanduslikes, -valgustuslikes ning tsiviilvõimudega seotud asjaajamistes," ütles piiskop Daniel.   

Kohtumäärus selles küsimuses on lõplik ja jõustunud.