"Moskva patriarhaat õõnestab riikide suveräänsust ja demokraatiat, kuid sellises sõnastuses läheb seaduse muudatus vastuollu põhiseaduse paragrahvidega 40 (usuvabadus), 48 (ühinemisvabadus) ja 11 (proportsionaalsus), piirates ebaproportsionaalselt ühinemise- ja usuvabadust," teatas president Karis oma otsust pressiteate vahendusel põhjendades.

"Mitmetähenduslik välissidemete keeld tekitaks õigusvaidlusi ning võib viia selleni, et samamoodi saab hakata piirama kõigi ühingute, sealhulgas erakondade vabadusi," märkis riigipea.

President juhtis tähelepanu, et kehtiv õigus nõuab usuliste ühingute ulatuslikku kontrollimist. "Küsimus pole mitte seaduslike vahendite puudumises, vaid nende kasutamises. Olemasolevaid vahendeid tuleks vajadusel senisest jõulisemalt kasutada," tähendas president Karis.

Vabariigi President viitab karistusseadustikule, mis määratleb kuriteona riigireetmise. Riigikohtu hiljutise otsuse järgi langeb selle alla ka vaenulik mõjutustegevus ja desinformatsiooni levitamine välisriigi organisatsiooni abistamiseks. Riigikohus on nimetanud karistatava tegevuse näitena informatsiooniga manipuleerimist, valeteabe levitamist, tegelikkust moonutava infovälja loomist. Samuti keelab karistusseadustik sõjale või muul viisil relvajõu kasutamisele üleskutsumise. Karistus on ette nähtud ka juhuks, kui füüsiline või juriidiline isik teadvalt vahetult toetab välisriigi agressiooniakti.

Riigipea leiab oma otsuses, et seaduse hindamisel tuleb pidada silmas ka järeldusi, mis tuleneksid ühinemisvabadusele üldisemalt või sõna- ja väljendusvabadusele, kui leida, et selline ebaselge ja ulatuslik piiriüleste sidemete keeld on kooskõlas põhiseadusega. Seletuskiri viitab põhiseaduse paragrahvile 48, mille kohaselt on keelatud ühingud, liidud ja erakonnad, kelle eesmärgid või tegevus on suunatud Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele või on muul viisil vastuolus kriminaalvastutust sätestava seadusega.

"Küsimus on ka selles, kas välismaise isikuga seostatava julgeolekuohu võib omistada Eestis tegutsevale ühingule, kui sel ühingul on välismaise isikuga mingi majanduslik või muu side või kui leitakse, et Eesti ühing "juhindub oma tegevuses" sellest välismaisest isikust. Usulistele ühingutele tagab põhiseadus tugevama kaitse kui paljudele teistele ühingutele. Kui nende tegevust võiks sel moel piirata, nagu seda praegu seadusega tehakse, siis tuleks järeldada, et samalaadse keelu võib seada ka teistele ühingutele, võib-olla isegi poliitilistele erakondadele," sõnas Karis.

"Põhiseadust tuleks tõlgendada nii, et ühingu keelamiseks ei piisa üldsõnaliselt määratletud "juhindumisest" mingi välismaise isiku järgi. Niisugusel keelul oleks juba oma ebaselguse tõttu demokraatlikusse ühiskonda sobimatu heidutav mõju. Kuna põhiseadus võimaldab riiklikku julgeolekut ja avalikku korda kaitsta sihipärasemate ja täpsemalt määratletud meetmetega, siis pole sellised keelud ka vajalikud," leidis president.  

Riigipea peab vajalikuks seadust riigikogus uuesti arutada ja otsustada ning viia see kooskõlla põhiseadusega.

Vabariigi Presidendi otsuse täistekst asub siin.

Presidendi õigusnõunik: põhiline mure lähtub sõnast "juhinduma"

Presidendi õigusnõunik Hent Kalmo ütles otsust kommenteerides, et seaduse tagasilükkamise peamine põhjus tuleneb selle ebaselgest sõnastusest ning eelkõige selles kasutatud sõnast "juhinduma", millega viidatakse Eesti usuühingu või kiriku sidemele välismaise usuühinguga ning sellelt lähtuva mõjuga, mis võib minna vastuollu Eesti seadustega ning anda aluse ühingu tegevuse keelustamiseks.

"Kui selle seadusega oleks rohkem tööd tehtud, siis oleks president saanud ka selle välja kuulutada," märkis Kalmo. "Praegusel kujul see keeld on sõnastatud nii ebaselgelt, et ei olegi aru saada, mis siis nüüd õigupoolest on keelatud ja mis on lubatud. Sellised keelud tekitavad tavaliselt pikki õiguslikke vaidlusi ja siis jääb ka see seaduse eesmärk ilmselt täitmata," lisas ta.

Sellega seoses tõigi Kalmo esile seaduses kasutatud sõna "juhinduma": "Praegusel hetkel see keeld on väga ebaselge, et milline see välismaine side siis peaks olema – seal on juttu lepingulistest sidemetest, on juttu majanduslikest sidemetest, aga lisaks sellele ongi seal selline huvitav mõiste nagu "juhindumine". Et selleks ei peagi mingit vormilist sidet olema, et justkui see ühing siis juhindub oma tegevuses mingist teisest välismaisest ühingust ja kui see välismaine ühing rikub Eesti avalikku korda, siis Eesti ühing on keelatud, on võimalik sellist ühingut keelata. See on ikkagi väga ulatuslik, aga ka sisult väga ebaselge keeld, sest just nimelt on ebaselge, mida tähendab see juhindumine. Seda enam, et on rõhutatud ja sealt seaduse tekstist tuleb selgelt välja, et see juhindumine ei pea väljenduma mingites dokumentaalsetes sidemetes, majandussidemetes, vaid see on ebaselge. See ebaselgus võib tekitada väga suuri kohtuvaidlusi."

Kalmo selgitas ka presidendi viidet sellele, et põhiseadus võimaldab riiklikku julgeolekut ja avalikku korda kaitsta ka sihipärasemate ja täpsemalt määratletud meetmetega, mistõttu pole sellised keelud vajalikud.

"Põhiseadus lubab usuvabadust piirata ja usuvabadust ei tohi kuritarvitada, siin mingit erimeelsust selles osas ei ole. Aga kui seda eesmärki on võimalik saavutada mingite tõhusamate või õigusi vähem piiravate vahenditega, [siis] sellisel juhul tuleb lihtsalt valida need teised vahendid, selline on meie põhiseaduse nõue," rääkis ta. "Praegusel juhul on öeldud ja see on ka seaduse seletuskirjas niimoodi öeldud, et kui meil oleks võimalus ulatuslikult kontrollida usulisi ühinguid, kirikuid või kloostreid, sellisel juhul seda seadust ei olekski vaja. Aga need võimalused ongi olemas ja president on nendele oma otsuses osutanud. Need puudutavad riigireetmist, mille ulatus on äärmiselt lai, mis täpselt samamoodi tegelebki piiriüleste sidemetega ja siis tegevusega Eestis. Nii et kontrollimise võimalused on olemas ja see ei saa olla põhjendus sellele seadusele," jätkas Kalmo.

Teiselt on võimalik ka täiendavaid meetmeid seaduses luua, kui on mingid lüngad, märkis Kalmo. "Aga just nimelt neid ongi siis vaja sihipärasemalt määratleda, et nad oleksid selgelt seotud ohuga Eesti julgeolekule," rõhutas ta.

Kirikute ja koguduste seaduse muudatustes lisatakse selle paragrahv kolmele lõige 2¹, mis keelab kirikul, kogudusel, koguduste liidul ja kloostril "oma tegevuses juhinduda välisriigis asuvast märkimisväärse mõjuga isikust või ühendusest …".

Presidendi otsuses seadus välja kuulutamata jätta, öeldakse, et ühingu või erakonna keelamiseks ei saa piisata üldsõnaliselt määratletud "juhindumisest" mingi välismaise isiku järgi, kuna niisugusel keelul oleks juba oma ebaselguse tõttu demokraatlikusse ühiskonda sobimatu heidutav mõju. 

Taro: teema jääb üles igal juhul

Siseminister Igor Taro ütles neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, mis toimus enne presidendi otsuse selgumist, et olenemata sellest, milline riigipea otsus tuleb, jääb kirikutele avaldatava vaenuliku välismõju teema endiselt päevakorda.

Pärast presidendi otsust tehtud avalduses rõhutas Taro, et see ei muuda siseministeeriumi seisukohta, et Eestile vaenulikest riikidest ei saa ega tohi juhtida Eesti Vabariigi pinnal tegutsevaid organisatsioone.

"Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee, samuti riigikogu on tunnistanud Moskva patriarhaadi Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks. Samal ajal on Eesti Kristlik Õigeusu Kirik (endise nimega Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik) ja Pühtitsa klooster endiselt otse alluvad Moskva patriarhaadile, olles seeläbi Kremli mõjutustegevuse pantvangid," tõdes Taro.

"Eesti riigi jaoks on esmatähtis kindlustada julgeolek ja põhiseaduslik kord ning tagada siin elavatele inimestele rahu ja turvalisus. Selle nimel jätkub siseministeeriumis töö ka edaspidi. Töötame usuvabaduse nimel – usklikud Eestis peavad saama praktiseerida usku ilma vaenulike mõjutusteta," kinnitas siseminister.  

Taro lubas, et tutvub lähemalt seaduse välja kuulutamata jätmise põhjendustega koostöös valitsuse ja riigikogu komisjonidega ning kaalub järgmisi samme.

EKÕK tänas presidenti

Eesti Kristlik Õigeusu Kirik (EKÕK) endise nimega Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik (MPEÕK) tänas presidenti seadusemuudatuste välja kuulutamata jätmise eest, märkides, et see näitab nende tee õigsust.

"Eesti Kristlik Õigeusu Kirik avaldab siirast tänu Eesti Vabariigi president Alar Karisele tema põhimõttelise seisukoha eest kirikute ja koguduste seaduse muutmise suhtes, mis tagastati riigikogule välja kuulutamata," seisab EKÕK-i avalduses.

See kinnitab samas, et on alati toetanud konstruktiivset dialoogi usuorganisatsioonide ja riigi vahel, mis põhineb vastastikusel austusel, seaduslikkusel ja demokraatlikel põhimõtetel. "Jumalasse uskudes austame me ka seadust ja õiglust ning mõistame oma õigust ja võimalust kaitsta oma põhiseaduslikke õigusi, mille kaitseks oleme pidanud kaasama advokaate nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Tänane presidendi otsus on kinnitanud meie veendumust, et oleme õigel teel," märkis kirik.

EKÕK avaldas lootust, et siseministeerium annab neile võimaluse jätkata läbirääkimisi ülalnimetatud põhimõtete alusel, mis võimaldavad riigikogul ja kogu ühiskonnal veenduda, et EKÕK-i kanooniline side oma emakirikuga ei kujuta endast ohtu riigi julgeolekule ning väited EKÕK-i poolt väidetavalt tulenevast ohust riigi julgeolekule on põhjendamatud.

"Meie kirik on kogu oma ajaloo vältel Eestis näidanud lojaalsust Eesti riigile ja austust rahva vastu, toetades demokraatlikke väärtusi, millest üks olulisemaid on usuvabadus," teatas EKÕK.

Samas avaldas EKÕK tänu oma vaimulikkonnale ja koguduseliikmetele nende vankumatu usu, kannatlikkuse ja usalduse eest.

"Avaldame ka siirast tänu kõigile, kes on julgenud avalikult välja astuda meie kiriku kaitseks, vaatamata kiriku vastu suunatud infokampaaniale. Moraalne toetus ja palved annavad meile jõudu seista kirikliku tõe ja põhiseaduslike õiguste eest," lõpetas Vene Õigeusu Kiriku Moskva Patriarhaadiga kanoonilises sidemes EKÕK oma avalduse.

EKÕK-i side Moskva patriarhaadi ja selle juhi, patriarh Kirilliga, kes on Vene agressioonisõja häälekas toetaja Ukrainas ning avaldanud oma poolehoidu Vene režiimijuhi Vladimir Putini tegevusele laiemalt, on kirikute seaduse muudatuste üks peamine ajend, kuna selles nähakse julgeolekuohtu Eestile.