Alates 2018. aastast on koostamisel uus Hiiumaa üldplaneering. Paljude teiste soovide kõrval on paberil ka mõte kasutada teatud aladel metsamajandamiseks viisi, kus lage- ja uuendusraiete suurus on piiratud. Metsa uuendamiseks ja hooldamiseks raiutakse neil aladel puid üksikult või väikeste gruppidena.

Seesuguseid püsimetsanduse võtteid kasutades on eesmärgiks säilitada näiteks Kõpu poolsaare tipus, Kõrgessaare ja ka Kärdla ümbruses terviklikuna raieküpseks saanud metsa, rääkis ERR-ile Hiiumaa abivallavanem Üllar Laid.

"Väga palju sellest väärtuslikust metsamaast on täna juba kaitse all, et ühtegi pidi ei suurenda nagu seda ala. Sinna juurde tulevad mõningad juba riigile kohustuseks olevad kõrge avaliku huviga alad, mis on siis, kas matkaradade või asulate ääres, et neid hoida metsadena," lisas Laid.

Üldplaneeringu järgi moodustaks väärtuslik metsamaa, kus üle 0,3 hektari suuruseid lageraied lubatud pole, kogu Hiiumaa metsamaast ligi kolm protsenti ehk veid üle 2300 hektari. Seesugustest metsamaastikest 28 protsenti oleksid erametsad, ülejäänud riigimets.

Püsimetsanduse võtete kasutamist Hiiumaal on toetanud keskkonnaaktivistide ühendused. Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert Eliisa Pass rääkis, et loodushoidlikemaid metsamajandamise viise on vaja kasutada, sest näiteks kaitsealuste metsade hulka kuuluvad  ka piiranguvööndid, kus aga praegu on lageraied lubatud:

"Väärtuslik metsamaastik on siis selline, kus on suured loodusväärtused, näiteks sellised väga liigirikkad põlismetsatükid või siis lihtsalt väga vana mets, mis on liigirikas, samuti vääriselupaigad, mis on ka elurikkuse tulipunkt maastikul, et selliste metsade ümbruses tuleks kindlasti lageraieid vältida ja rakendada püsimetsandust," ütles Pass.

Kliimaministeerium ei kooskõlastanud aga aasta alguses valminud Hiiumaa üldplaneeringu versiooni. Mitmete teiste punktide juures ei pea ministeerium põhjendatuks määratletud alasid majandada püsimetsandusega.

Kliimaministeeriumi metsaosakonna juhataja Kristi Parro sõnul ei reguleeri Eesti seadused praegu püsimetsanduse rakendamist:

"Täna oleme tegelikult näinud varasemast ajaloolisest praktikast, et see rakendamine ei ole piisavalt olnud reguleeritud ja läbi mõeldud ja see on viinud selleni, et osa metsa on tõesti ka hukkunud. Ehk siis raiutud on näiteks vanad puud välja ja lõpuks see, mis sinna alles jääb ongi viinud selleni, et metsad hoopis võsastuvad, et seal pole olnud piisavalt elujõulist uuendust," ütles Parro.

Parro sõnul on soov alustada püsimetsanduslike uuringutega majandusmetsades ja kohtades, kus see võiks ka mulla tõttu sobida:

"Ka Läti ja Soome on täna hädas sellega, et nad saavad seda püsimetsandust rakendada ainult piiratud aladel, piiratud muldadel, kus on see võimalik ja kus on siis kindel, et selline väikeste häiludega väikest viisi metsa majandamine võimaldab siis tegelikult sellel kuusel seal ka suureks kasvada," selgitas Parro.

Passi sõnul on aga püsimetsanduse mõiste olemas kehtivas metsaseaduses, mille järgi on tegemist metsadega, mida majandatakse valikraietega: "See püsimetsanduse rakendamine on igati seaduskõlas ka RMK funktsioonidega, sest RMK kohustus on hoida maastikku, pärandkultuuriobjekte ja siis sealhulgas ka selliseid kohti, kus inimesed käivad."

Vald kohendab praegu aga üldplaneeringu seletuskirja Kliimaministeeiumilt saadud tagasisidega. "Vaatame üle, kas omavalitsusel on õigus seda eraldi reguleerida," ütles abivallavanem.