Keskkonnaagentuuri iga-aastane statistiline metsainventuur näitab juba mitu aastat meie metsatagavara langust. Teisisõnu, puitu jääb metsas järjest vähemaks. Tagavara langusega käib kaasas asjaolu, et viimastel aastatel on raiemaht ületanud metsade netojuurdekasvu ehk sellise juurdekasvu, kus surnud puud on juba välja arvatud.

Metsaraie jätkusuutmatust näitab ka metsata metsamaa (raiesmike) ja kuni 20-aastase metsa osakaalu pidev suurenemine. Statistilise metsainventuuri järgi on nende alade pindala 20 aasta jooksul kasvanud ligi 240 000 hektari võrra, moodustades täna ca 635 500 hektarit ehk 27 protsenti Eesti metsamaast. Aastal 2004 oli selliste alade osakaal ca 17 protsenti metsamaast ehk 395 600 hektarit (allikad: Mets aastaraamatud 2004 ning 2023).

Praegune metsaseadus lubab jätkuvalt metsade ebaproportsionaalset noorendamist, mistõttu on tulevikus lagedate ja võsa all olevate alade osakaal veelgi suurem.

Üleraiest annab märku ka keskealiste metsade märkimisväärne vähenemine. Metsade, mille seadusejärgse raievanuseni on veel üle kümne aasta aega, osakaal on langenud 20 aastaga 12 protsendi võrra.

Miks jääb keskealisi metsi vähemaks metsi? Põhjus on metsaseadusesse tehtud muudatused. Näiteks võeti ühe olulise muudatusena üle-eelmise kümnendi teises pooles kasutusele küpsusdiameeter, mis lubab metsa raiuda ka raievanusest nooremana, kui puud on saavutanud teatava läbimõõdu.

Ehkki männi raievanuseks on metsaseaduses märgitud 90 aastat, tohib küpsusdiameetri kohaselt raiuda juba 60-aastaseid männikuid, tarvis on lihtsalt viljakamat mullastikku, kus mänd kiiremini kasvab. Keskealiste metsade vähenemine mõjutab paari aastakümne pärast kvaliteetse palgipuu kättesaadavust, sest need metsad, kust head palki saada võiks, on ette ära raiutud.

Männikute pindala tõsine vähenemine

Mänd on Eesti kliimas üks pikaealisemaid ja vähenõudlikumaid puuliike, mistõttu on männikud olnud alati Eestis kõige enam levinud. Nüüd on kätte jõudnud Eesti metsastatistika ajaloos esmakordne tulemus: kõige suurema pindala Eesti metsadest moodustavad napilt hoopis kaasikud.

See peegeldab aastatepikkust kõrget raiesurvet just männimetsadele, mille pindala on viimase kümnendi jooksul järjepidevalt langenud. Kuna kask on paljudes metsatüüpides pioneerliik (selline, mis hakkab pärast lageraiet esimesena kiirelt kasvama), on noorte kaasikute osakaalu tõus loogiline männikute üleraie tulemus. Männikute pindala asendumine lehtmetsadega on väga tõsine ohumärk, sest nii kannatab männimetsadele omane elustik.

Väärtusliku männipalgi saadavuse vähenemine seab piirangud puiduettevõtetele, kuna sortiment majandatavatest metsadest hakkab otsa saama ja oleme peagi olukorras, kus männipalki väljastpoolt looduskaitsealasid enam ei saagi. Kuigi vanade, üle saja-aastaste männikute osakaal on statistiliselt kasvamas, asub enamik neist kidurates rabametsades ja looduskaitsealadel. See omakorda selgitab valitsuse ja tööstuse plaani lubada kaitsealade piiranguvööndites jätkuvalt lageraied.

Üleraie leevendus peitub paaris seadusemuudatuses

Mida teha, et metsapoliitika võtaks kursi jätkusuutliku majandamise poole?

Vastus peitub metsaseaduses, mille säästlikumaks muutmisest on ministrid järjepanu kõrvale hiilinud. Männikute üleraiumise peatamiseks tuleks tõsta männi minimaalne raievanus 110 aastani ning loobuda küpsusdiameetri alusel raiete lubamisest. See võimaldaks hoida meie väärtuslikke männikuid, tagades samal ajal ka puiduettevõtetele stabiilne toormevaru pikas ajaperspektiivis.

Lisaks raietingimuste muutmisele tuleb ümber defineerida uuenenud metsa termin, mis praegu tähistab kõigest poolemeetrist puistut. Seadus lubab "uuenenud metsa" ehk poolemeetriste puudega ala kõrvale teha juba järgmise lageraie.

Poolemeetrise kõrguse saavutab uus metsapõlv keskmiselt nelja–viie aasta jooksul, sõltuvalt kasvukohast. Nõnda tehaksegi kümnekonna aasta jooksul lagedaks mitmekümnehektarilisi alasid, mis piltlikult öeldes muudavad Eesti metsamaastiku järk-järgult võsamaastikuks, kus küpset, täies kõrguses ja elujõus metsa enam naljalt ei näegi. Keskkonnaagentuuri avaldatud metsastatistika näitab ilmekalt, et valitsus käib juba teist kümnendit just seda teed.