Küsin kõigepealt riigi eelarvestrateegia koostamise praeguse faasi kohta. Kui kaugele te jõudnud olete sellega, mis praegu käsil on?

Taustal käib kogu aeg rutiinne töö, aga uus tegur on koalitsiooniläbirääkimised –
et mida sealt on karta. Muidugi ka Euroopa reeglite pandlikkus, et kuidas saab kasutada euroraha ja kuidas saab siis ajutiselt kaitsekulude suurendamise arvel defitsiiti suuremaks lasta. Nii et meil ei ole sellist väga tavapärast olukorda.

Kas see tingib ka seni kehtinud riigi eelarvestrateegia üsna põhjalikku ümbervaatamist ja muutmist?

Põhjalikku... Kuidas võtta. Eelarvepoliitika seisukohalt on põhjalik muutus ju tõsi. Kaitsekulude järsk tõstmine, kuna liitlassuhted ei ole enam endised ja teiseks siis raha kasutamise paindlikkus, aga ka need maksuleevendused, mis järgmisest aastast jõustuvad. Need nõuavad eelarvestrateegia ümbertegemist küll.

Mis seal täpsemalt ümbertegemisele esmajoones läheb nende tõttu?

Eks kõik käib kogu aeg tasakaalu vaates, et mis on need piirid, kui palju me kulutada tohime ja saame, ja teine on ikkagi see sisu. Euroopa raha ümbersuunamine on ka päris paras pingutus, kui ministeeriumide haldusalad on arvestanud millegagi, mida nad enam ei saa kasutada. Midagi väga täpselt ei saa
öelda rohkem. Sõltub sellest, mis koalitsioonilepingus kokku lepitakse. Kõik on praegu mustandi tasemel ja seda ametnikud ei saa omapäi teha.

Riigi eelarvestrateegiasse lisataotluste esitamise tähtaeg on 1. juuni. Kas praegu käib kibedasti nende esitamine? Mis sealt juba tulnud on?

Ma nii operatiivselt asja juures ei ole, aga minu sõnum on küll, et unustage lisataotlused ära. See, mis lisataotlusi puudutab, saab olla koalitsioonilepingusse tehtud muudatused, aga mitte uued soovid. Meil ikka raha jääb vähemaks, mitte ei tule juurde.

Aga on neid tulnud palju praegu?

Ei, ma niimoodi ei istu seal juures ja sellel ei ole ka tähendust. Kui on mingi
tähtaeg antud, siis enne tähtaega pole mõtet kokkuvõtteid teha.

Aga ette saate anda küll sõnumi, et unustage need ära. Kas te siis ütlete, et te ei arvesta praktiliselt ühtegi lisataotlust?

Ega ma üksi seda otsusta, aga ma olen valitsuses seda välja hõiganud, et lisataotlusi me ei oota. Me ei saa neid küll ära hoida ja koalitsioonilepingu tulemus on ju ka teadmata. Aga jah lihtsalt, et lisaraha oli puudu, midagi tegemata – seda ruumi meil ei ole. Ikkagi teised valdkonnad tõmbavad kaitsekulu ja julgeoleku arvelt kokku, mitte ei teki neil uusi võimalusi. Aga üht-teist muudab muidugi ka koalitsioonilepe.

Kuidas te üldse hindate seda praegust riigieelarvestrateegia koostamise
sellist ajalist protsessi ja seda mudelit? On see praegu asjakohane või peaks seal mingisuguseid muutusi tegema?

Tavapärane rütm on tavapärane. See põhineb ikkagi pikal kogemusel. Aga uues olukorras jah, kus me püüame julgeolekukulusid tõsta ja natukene tõsta ka ettepoole, sellesse aastasse, siis alati on mingi paindlikkus sellest üldisest rutiinist, seekord on see paindlikkus paratamatu.

Millal võiks hakata RES-ist ilmet võtma lõppdokumendi lähedane pilt?

RES ikkagi on augusti, septembri vormistamise töö. Enne ei ole meil midagi nähtavat. Eks ametnikud teevad, hoiavad seda rutiini, neid vaidlusi, arvestusi teevad. Aga praegu oodatakse ikka koalitsiooniläbirääkijate järel. Midagi väga kindlat ei saa öelda.

Mis te nende koalitsiooniläbirääkimiste praegu kohta ütlete? Millal te neid lõpetama hakkate?

Mingid tähtajad on juba ikka maikuu jooksul. Koalitsiooniläbirääkimised on potentsiaalne trauma riigi rahandusele. Ja ma olen selles mõttes alati väga suures pinges. Loodame, et seda kõik mõistavad, et palja vaidlusega raha juurde ei teki ja et tuleb kelleltki ära võtta, et kellelegi anda. Aga poliitikamuudatused on suunatud ka kokkuhoiule, nii et see näitab omakorda, milleks keegi on suuteline.

Ikka enne juunikuud suudetakse koalitsioonileping ära teha?

Seda küll. Enne juunit on eesmärk võetud jah. Ega ma ei ole päris see ainuotsustaja, aga eesmärk on seatud, et maikuu jooksul ikka asi kokku panna. Ja juba tutvustatakse oma fraktsioonidele ja vist ka volikogudele neid plaane, ütleme nii, et kuu lõpuks.

Ütlesite, et olete mures. Väga realistlikud siis need kokkulepped koalitsiooniläbirääkijate vahel seni ei ole olnud? Või ikkagi on suudetud mingit joont hoida?

Ma ei tea seda joont. Siin käib maailma avastamine ja mõtete rittapanemine, milles mõlema vastu tuleb ägedalt vaielda kahjuks. See on ikka üsna närvesööv, sest ma ei ole ju esimest korda... Erinevalt paljudest ei ole ma riigikogus ja valitsuses esimest korda ja seda kõike on päris keeruline mõistma panna teisi. Et on mingid asjad, mida ei saa teha ja see on päris-päris ruineeriv, ütleme nii.