Emeriitadvokaat Jüri Raidla hinnangul, keda peetakse üheks riigireformi alusepanijaks, ei näe põhjust praegust valitsust ja riigikorda kritiseerida.

"Ma arvan, et tervikuna ei ole meil nüüd põhjust küll Eesti riigi kallal viriseda, aga mida me oleme riigireformi käigus rõhutanud - kindla peale saab asju teha paremini. Eesti riik on väike ning eks me näe, kuidas meie demograafiline olukord edasi kujuneb. Täitsa selge on ju see, et maksumaksjate arv ei pruugi kasvada, mis tähendab seda, et riigieelarvelised ja muud avalikud koormised pidevalt kasvavad. See tähendab omakorda, et moraalselt väga kallist riiki ei ole võimalik materiaalselt nii kallilt pidada ja see on olnud ka riigireformi juhtlõng," ütles Raidla "Esimeses stuudios".

Just eelarvelised probleemid on Raidla sõnul osa põhjustest, mille tõttu loodi riigireformi konseptsioon. Õigusteadlase hinnangul oleks endiselt vaja see reform läbi viia, kuna seni on riigireformi ettepanekud riiulil vaid tolmu kogunud.

"Loomulikult võin ma aimata ja tõenäoliselt aimata ka suhteliselt tõelähedaselt, miks need ettepanekud on riiulile jäänud ja põhjus on ikkagi see, et riigireformi tegemine sellise kompaktse ja suure ettevõtmisena, nagu me ta tegelikult välja pakkusime, raputab tugevalt poliitilist eliiti ja poliitilist mugavustsooni. Ma arvan, et see on tegelikult üks põhiline põhjus," lausus Raidla.

Emeriitadvokaat tõi näitena välja 2019. aasta, kus kõik parlamendis olnud erakonnad kirjutasid enne valimisi alla ühisele kolmepunktilisele memorandumile, mis Raidla hinnangul oli juba samm riigireformi teostamise poole.

"Kui toonane koalitsioonileping sai valmis ja valitsus astus ametisse, siis selles koalitsioonilepingus oli otseselt 28 ettepanekut, mis tulenesid otseselt riigireformi sihtasutuselt ja neli kaudselt. Sel hetkel olin ma tõenäoliselt emotsionaalne optimist ja arvasin, et äkki lähebki asi käima. Paraku kahjuks sellisel viisil ta käima ei läinud ehk ma väsimatult jätkan selle nimel, et riigireform liiguks sinna, kuhu ta liikuma peaks," sõnas Raidla.

Lisaks tõi ta näitena presidendivalimised, mida soovitakse alati pärast protsessi lõppu korrastada, kuid seni seda tehtud ei ole.

"Pärast valimisi juhtub üldse väga palju asju, mis enne valimisi olid natukene prognoosimatud. See on selline peavalu ja tableti vahekord. Kui sa võtad selle tableti ära, siis jääb peavalu järele ja pärast seda see probleem ununeb ära," lausus õigusteadlane.

Sama põhjuse toob Raidla ka eelarvekärbete teema kohta.

"Kärpimist on suhteliselt kerge lubada, kuid üsna raske läbi viia ja seda, et on raske läbi viia - ma mõistan. Tõsi on aga see, et me valime oma esindajad ja esindajad panevad esindusse valitsuse ja seda mitte selleks, et raskustele alla vanduda, vaid selleks, et probleemid lahendada," lisas ta.

Avaliku sektori kärpimisest on samuti äärmiselt palju räägitud ning õhku paisatud mitmeid protsente, mille võrra plaanitakse tulevikus kulusid koomale tõmmata. Raidla hinnangul on nendel numbritel omamoodi tõepõhi all.

"Ma arvan, et päris paljudel numbritel on tuleviku perspektiivis tõepõhi all. Me oleme ju entusiastlikud kinnitama seda, kuidas me oleme IT-tiigrid. Me oleme entusiastlikud mõtlema ka selle üle, et võib-olla tulevikus oleme ka tehisarutiigrid või -lõvid. See kõik ju ütleb seda, et bürokraatia peaks ju inimtööjõu mõttes vähenema ja ometi ta seda teinud ei ole. Tekib küsimus, milles probleem on," lausus Raidla.

Küll aga soovis ta praegusele valitsusele, mida avalikkus pidevalt kritiseerib, kiidusõnu jagada.

"Ma olen vahel päris kriitiline valitsuse suhtes, kuid soovin ka olemasolevat valitsust kiita ja kiita selle eest, et praeguses koalitsiooni aluslepingus või põhimõtetes on ju kirjas ametnikkonna ja kulude bürokraatia vähendamine. Seda ei rohkem ega vähem kui 20 protsenti," sõnas õigusteadlane.

Seetõttu tegi Raidla ettevõtjate nõukojas ka otsuse valitsuse initsiatiivi toetada.

"Me otsustasime seda valitsuse initsiatiivi toetada sellepärast, et varasemast praktikast tean, kuidas sellistel initsiatiividel läheb isegi siis, kui nad valitsuse poolt on tulnud. Sellele hakkab päris tugev vastutegevus," ütles Raidla.

Raidla hinnangul on eelarvekärped näiliselt kaootilised seetõttu, et võimuliit peab tegema n-ö võimalikke ja võimatuid kokkuleppeid. Tema sõnul kõik ikkagi kinni poliitilises tahtes ja suuresti on probleemi taga poliitikute enda võimekus.

"Ütleme nii, et mul oleks väga imelik nõuda ametnikelt, et nad nõustuksid sellega, et ametnikkonda koondatakse. Ühelegi inimesele ei tohi esitada ebainimlikke nõudeid, aga loomulikult on see poliitilise tahte küsimus ja poliitikute võimekuse küsimus," lausus Raidla.