Üht rebast nähti lasteaia territooriumil juba veebruaris, kuid siis ei osanud veel keegi aimata, et mõne kuu pärast sibab neid lasteaia territooriumil rohkem. Uru kaevamisega reinuvader lasteaiaperele vahele ei ole jäänud ja nii tuli selle olemasolu suure üllatusena.

"Nädalavahetusel tuli üks video lähedal oleva elaniku käest, et vaadake, teil on vist paviljoni all urg. Kõik on väga elevil. Ütleme nii, et siiamaani esimene mõte on lastel, kui nad hommikul tulevad lasteaeda, et kuidas rebastel läheb. Kas rebaseema on kinni püütud ja õhtul kui koju minnakse, siis räägitakse lugusid oma vanematele, et elame rebaspere taktis," rääkis lasteaed Poku direktor Olivia Voltri.

Tänaseks on rebasepere kolm kutsikat kinni püütud, kuid rebaseema on endiselt lasteaia territooriumil. Keskkonnaameti sõnul on rebasepojad hästi toitunud ja näitavad inimpelglikuse märke, mis annab lootust nad tagasi loodusesse lasta.

"Rebasekutsikatega praegune tööversioon on see, et me peame neid oma lepingupartneriga koostöös metsa kinnistul. Üks inimene viib neile sööki, viime täiesti miinimumini inimkontakti, et neil ei tekiks harjumust. Söödame võimalusel ka sulgedega linde, mis tekitaks oskuse iseseisvalt küttima hakata ja kui eksperdid hindavad, siis laseme nad samas piirkonnas loodusesse," lausus keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Tanel Türna.

Türna sõnul on endiselt lootus ka rebaseema kinni püüda ja kutsikate juurde viia.

"Piirkonnas on väljas rajakaamera ja ka eile (neljapäeva – toim.) öösel oli näha, et ta liigub seal lõksude ümber. See, et ta seal praegu ringi liigub, näitab, et ta tõenäoliselt sinna lõpuks ka läheb. Motiveerib siis ärevus või söök, mis seal kättesaadav on," ütles Türna.

Seda, et rebaseema lasteaia territooriumile pikemaks ajaks jääb, Türna tõenäoliseks ei pea, kuna ala jääks loomale kitsaks. Kui rebast kinni püüda ei õnnestu, liigub ta Türna sõnul tõenäoliselt tagasi oma tavapärasesse keskkonda, milleks on suure tõenäosusega kogu Annelinn.

Rebaseid on aina enam aga ka teistes linna piirkondades.

"Kui asuti võitlema marutaudiga 20 aastat tagasi umbes, siis seejärel tõusis rebaste arvukus märgatavalt. Seda seostatakse Tartus rebaste linna ilmumisega. Eks neid oli enne ka juhuslikult nagu põder on juhuslikult , aga nüüd on nad leidnud, et siin kõlbab elada küll," lausus ulukibioloog Tiit Randveer.

"Rebased, kes siin linnas elavad, on valinud selle endale elukeskkonnaks ja on andnud siin järglasi erinevates kohtades, ilmselt mitte lasteaedades kõikidel aastatel, aga nende järglased jäävad samuti linna. Linna populatsioon hakkab niimoodi vaikselt suurenema," lausus Türna.