Esimene kvartal möödus Air Balticule stabiilselt - reisijate arv kasvas kümnendiku võrra ehk 1,3 miljonini. Mullusega võrreldes suudeti kahjumit kümne miljoni euro võrra vähendada ja aasta esimesel kolmel kuul oli see ligi 30 miljonit eurot.

Lufthansa grupi väikeaktsionäriks saamist hindab praegu Saksamaa konkurentsinõukogu. Peagi peaks see siiski heakskiidu saama. Pratt&Whitney mootorite hooldusega seotud probleemide leevenemist on loota alles ülejärgmisel aastal.

Praegu ei saa Air Balticu poolesajast õhusõidukist mootoriprobleemide tõttu õhku tõusta 13. 19 lennukit koos meeskondadega renditakse suveks Lufthansale – see on praegu kasumlik äri ja lennufirma rahaseisu parandamiseks hädavajalik. IPO tuleb aga tõenäoliselt järgmise aastani edasi lükata, sest turuolukord on vilets ja firmal pole tegevjuhti.

"Võime IPO-ga oodata 2026. aastani. Kui selle aasta teisel poolel peaks majandusnäitajad halvenema - tõusma kütuse hind või vähenema käive -, peame hakkama otsima lisaraha.Võimalik, et peame seda küsima aktsionäridelt," ütles Air Balticu finantsdirektor Vitolds Jakovlevs.

Air Balticu teenindada on praegu 95 marsruuti. Suveks rendib ettevõte juurde kolm lennukit. Suvemüügist sõltub, kaua ettevõte lisaraha kaasamata vastu peab.

"Pöörame praegu ettevõttele suurt tähelepanu. Juhtkond tegutseb väga otsustavalt ja on end kokku võtnud, et parandada firma majandusnäitajaid," ütles Läti transpordiminister Atis Švinka.

Starlinki ühendust saab praegu kasutada kümnes lennukis, vajalike seadmete paigaldamine on kulgenud loodetust aeglasemalt.

"Püüame võimalikult kiiresti paigaldada lennukeisse Starlinki seadmed. Kuid suvel eelistame seda, et õhusõidukid lendaks, mitte ei seisaks hoolduse pärast maal," ütles Air Balticu tegevjuhi kohusetäitja Pauls Calitis.

Air Balticu juhtide hinnangul mõjutab lennufirmat Balti riikide üldine majandusolukord. Lennukite suurem täituvus näitab, et puhkust välismaal suudetakse jälle lubada rohkem.