Kaks nädalat Eestis viibinud IMF-i delegatsiooni juhi Vincenzo Guzzo sõnul ootab tänavu üheprotsendist SKP kasvu ja tuleval aastal 1,8-protsendilist SKP kasvu, mida toetab ekspordituru taastumine.

Guzzo sõnul on ülemaailmse ettevaatlikkuse tõttu Eesti majanduse taastumine aeglane.

"Eesti majandus on suures muutumises. Ühelt poolt on traditsioonilised hinnatundlikud ettevõtted, mille tegevust pidurdavad kõrged sisendhinnad," kirjeldas ta. "Teiselt poolt näeme noori, innovaatilisi ettevõtteid. Nad on potentsiaalne kasvumootor, aga neid piiravad oskusktööjõu vähesus ja piiratud ligipääs kapitaliturgudele."

Lisaks tõi Guzzo majanduskasvu takistavate murekohtadena välja geopoliitilised arengud ning kiiresti kasvavad riigikaitsekulud.

IMF tervitab algselt ajutisena planeeritud maksutõusude tähtajatuks muutmist, kuid sõltumine maksutõusudest võib pikas plaanis vähendada maksubaasi, ütles Guzzo.

Tänavune riigieelarve puudujääk on IMF-i hinnangul õigustatud, kuid tulevast aastast on riigirahanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks vaja täiendavat konsolideerimist, maksusüsteemi kaasajastamist ja paremini sihitud kulupoliitikat.

Seega soovitab IMF Eestil teha ka põhjalikum maksusüsteemi hindamine.

IMF-i hinnangul on pikemas vaates majanduskasvu edendamisel tarvis soodustada majanduses tööjõu ümberpaigutumist suurema tootlikkusega ettevõtetesse, parandada alustavate ettevõtete juurdepääsu rahastusele ja vähendada halduskoormust.

Energiaturul hindab IMF Eesti pingutusi taastuvenergia arendamisel mõistlikuks. Ühtlasi soovitas IMF tööturupoliitika meetmeid suunata senisest täpsemalt, et oskused vajadustega paremini kokku viia.

Ettevõtete rahastusvõimaluste mitmekesistamiseks on IMF-i hinnangul vaja edasi liikuda nii Euroopa Liidu ühtse kapitalituru ehitamisega kui ka kaaluda Balti kapitalituru arendamise võimalusi ning teise samba pensionifondide suuremat kaasamist. Tunnustust pälvisid riigi jõupingutused halduskoormuse vähendamisel.

Eesti Panga presidendi Madis Mülleri sõnul võib IMF-i hinnangutega nõus olla. "Kuigi majanduse struktuursete väljakutsete lahendamine nõuab aega, on see vajalik majanduse kasvuvõimekuse suurendamiseks. Poliitiliste otsuste edasilükkamine ainult süvendab probleeme," ütles ta.

IMF-i värske hinnangu järgi on Eesti majanduse potentsiaalne kasvuvõime, kus majandus saaks kasvada ilma liigset hinnakasvu tekitamata, aeglustunud 1,7 protsendile.

Finantssektorit hinnates leidis IMF, et pankade olukord on endiselt tugev ning ettevõtete ja majapidamiste laenumaksevõime hea, kuid riskid kasvavad. Riskid on peamiselt seotud laenuturu elavnemisega, kasvanud sõltuvusega välisrahastusest ning arengutega kinnisvaraturul, arvestades kinnisvaralaenude suurt osakaalu pankade laenuportfellis.

Pankade kapitaliseeritus on jätkuvalt hea, kuid suured erakorralised dividendimaksed ei ole soovitatavad, kuna see vähendaks pankade võimet kriisidega toime tulla. IMF toetas Eesti Panga otsust jätta pankadele kehtestatud vastutsükliline kapitalipuhver 1,5 protsendi tasemele.

IMF-i delegatsioon viibis Eestis 6. maist, et arutada iga-aastaste majanduspoliitiliste konsultatsioonide raames riigi- ja erasektori esindajatega Eesti majanduse olukorda ja majanduspoliitilisi samme.