"See on uus kvaliteet ja see on uus olukord, mis juhib meid väga ohtlikule teele. Jõunäitamisega NATO õhuruumis annab Venemaa teada, et on valmis ja tal on ka võimekus olukorda eskaleerida, kui asi puudutab varilaevastikku," ütles Leedu välisminister Kestutis Budrys.

"Venemaa on varem mänginud, et neil ei ole varilaevastikuga mingit pistmist. Nüüd nad kaitsesid füüsiliselt sellist laeva, hävitajatega. Venemaa ei saa enam seletada, et see on eraviisiline äriajamine, millega nendel midagi tegemist ei ei ole. Ise arvan, et Euroopa Liit, NATO, Soome, Eesti, kõik koos võivad nüüd tegutseda palju rohkem ja aktiivsemalt, sest nüüd on selge, et Venemaa on olukorda eskaleerinud," lausus mõttekoja Nordic West Office tegevdirektor Charly Salonius-Pasternak.

Ligi 400 laevast koosneva varilaevastiku abil hiilib Venemaa eeskätt mööda sanktsioonidest, aga ka keskkonna- ja turvanõuetest. Enamik mugavuslippude all seilavaid laevu on vanad logud, millega võib kergesti juhtuda suuremat sorti keskkonnakatastroofiga lõppev õnnetus. Peamine on siiski, et varilaevastiku abil hoiab Venemaa käigus oma sõjamasinat, mis muidu ehk oleks juba visinal seisma jäänud.

Kõige paremini saavad aru vajadusest varilaevastikust lahti saada Balti riigid, siis teised Läänemeremaad, kaugemal Euroopa Liidus võib kogu probleem natuke kaugeks jääda. Leedu välisministri sõnul näitab Venemaa äsjane agressiivne käitumine eeskätt, et üldiselt on Euroopa Liidul siiski õnnestunud Venemaa elu raskeks teha.

"See tähendab, et kõigi meie pingutustega; kõigega, mis me tegime, kehtestasime sanktsioonid Venemaa energiaekspordile, kehtestasime sanktsioonid Vene laevadele, hävitasime Venemaa võimekuse edeneda selles tempos, mis neile meeldiks. See tähendab, et ajame õiget asja. Nüüd tuleb meil kohaneda uue olukorraga, sest muidu surub Venemaa meid tagasi," ütles Budrys.

Suur ja Venemaa agressiivsuse kasvades järjest põletavamaks muutuv probleem on siiski kooskõla puudumine kõigi varilaevastiku tõrjumisega tegelejate ridades. Läänemereäärsed riigid ajavad üht, Euroopa Liit tervikuna natuke teist ja NATO kolmandat asja. See annab Venemaale piisavalt võimalusi oma varilaevastikku elus ja käigus hoida.

"See, mida me teeme Läänemerel, on tuleviku rollimudel ka kõigile teistele, kuidas kaitsta oma rannajoont, seepärast on see oluline. Ma isegi ei maininud Läänemere iseärasust, see on eriti tundlik mereala, mida mainib ka rahvusvaheline meresõiduorganisatsioon. See paneb meile suurema vastutuse selle eest hoolitseda. See on meie oma! Liiga tihti mainitakse, et Läänemeri on NATO järv, aga me ei käitu, nagu oleks see meie järv," lausus Budrys.

"Õigus ja selle tõlgendamine, seda võiks ehk standardiseerida. Muidugi tuleb meil järgida rahvusvahelisi meresõidureegleid, seadusi, kuid neid tuleks tõlgendada. Tõlgendada igal pool ühtmoodi. Nagu siin juba nägime, oli laev ilma liputa, mindagu siis sel puhul kohe kontrollima. Ei lasta selliseid laevu läbi. Peamine on muidugi sanktsioonid, praegu on väga palju erinevaid sanktsiooninimekirju, laevad tulevad ja lähevad. Selle standardiseerimine on üks vajalik asi näiteks," rääkis Salonius-Pasternak.

Ka NATO esindajad rõhutavad, et varilaevastiku ohjeldamiseks on eeskätt vaja poliitilist tahet ja kooskõlalisi majandusmeetmeid, mitte niivõrd relva jõudu, sest sõjalises mõttes on Läänemeri juba praegu üsna hästi turvatud.

"Baltic Sentry missioon ja NATO missioon tegelevad peamiselt heidutusega ja igasuguste kriitilise taristu vastu suunatud sabotaažiaktide tõrjumisega. See on vähem keskendatud varilaevastiku tõrjumisele. Kui nad siia tulevad, siis muidugi oleme huvitatud ja muidugi me viime läbi operatsioone, et kindlustada seaduste kehtimine merel ja tegutsetaks nende seaduse raames, aga enamik neid meetmeid, millest te räägite varilaevastiku kontekstist, on ilmtingimata majanduslikud meetmed," lausus NATO Brunssumi ühendväejuhatuse asekomandör kindralleitnant John Mead.