Viimaste tulemuste põhjal toetab Isamaad 27,9 protsenti, Keskerakonda 17 protsenti ja Reformierakonda 16 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. Reformierakonna toetus on praegu täpselt sama, mis märtsi alguses, mil see langes Norstati küsitluste ajaloo madalaimale tasemele.

Esikolmikule järgnevad EKRE (15,1 protsenti), SDE (12,3 protsenti), Parempoolsed (5,9 protsenti) ning Eesti 200 (kolm protsenti).

Koalitsioonierakondi toetab kokku 19 protsenti ning opositsioonierakondi 72,3 protsenti vastajatest.

Kord kuus küsib Norstat lisaks erakondlikule eelistusele vastajatelt arvamust valitsuse ja peaministri tegevuse kohta. Viimaste tulemuste põhjal arvab 29 protsenti vastajatest, et valitsus teeb oma tööd väga hästi või pigem hästi ning 66 protsenti vastajatest, et valitsus teeb oma tööd pigem halvasti või väga halvasti.

23 protsenti vastajatest kiidab heaks, kuid 56 protsenti vastajatest ei kiida heaks seda, kuidas Kristen Michal saab oma tööga peaministrina hakkama.

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 21. aprillist - 18. maini.

Tulemuste presenteerimisel on Ühiskonnauuringute Instituut ja Norstat keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele, mis tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest, millest on erakondade suhtelise toetuse arvutamisel välja arvatud erakondliku eelistuseta valijad. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest.

Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Isamaa toetajad ning sellisel juhul on veamäär +/-1,71 protsenti. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Eesti 200 puhul +/-0,65 protsenti. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest.