"Agressorriigil, Vene Föderatsioonil, on kohustus maksta täielikku hüvitist kahju, purustuste ja vigastuste eest, mille on põhjustanud tema õigusvastased teod, sealhulgas infrastruktuuri hävitamine, inimelude kaotus ja majanduslikud raskused," öeldakse kolmapäeval Strasbourgis ENPA täiskogul ühehäälselt vastu võetud resolutsioonis.

Resolutsioonis märgitakse, et mitmes riigis juba külmutatud Venemaa riigi finantsvarad – kokku ligikaudu 300 miljardit USA dollarit – tuleb teha kättesaadavaks Ukraina ülesehitamiseks, tuues välja, et Venemaa agressiooniga Ukraina infrastruktuurile ja majandusele tekitatud dokumenteeritud kahju ulatus 2023. aasta juunis hinnanguliselt juba 416 miljardi dollarini.

Sellega seoses kutsus ENPA üles looma Euroopa Nõukogu egiidi all rahvusvaheline kompensatsioonimehhanism, mis käsitleks igakülgselt rünnakust mõjutatud füüsiliste ja juriidiliste isikute, sealhulgas Ukraina riigi, kantud kahjusid. Samuti soovitas assamblee nõuete lahendamiseks luua rahvusvaheline sihtfond, kuhu hoiustatakse kogu Euroopa Nõukogu liikmesriikide ja mitteliikmesriikide valduses olev Venemaa riigi vara, samuti erapooletu ja tõhus rahvusvaheline nõuete komisjon, mis käsitleks Ukraina ja Venemaa agressioonist mõjutatud isikute nõudeid.

ENPA kutsus oma resolutsioonis Euroopa Nõukogu liikmesriike ja mitteliikmesriike, kelle valduses on Venemaa riigi vara, tegema "aktiivset koostööd" nende varade kiireks ülekandmiseks rahvusvahelisele kompensatsioonimehhanismile.

Lõpetuseks meenutas ENPA, et Euroopa Nõukogu on olnud eeskujuks solidaarsuse väljendamisel Ukraina ja selle rahvaga ning Venemaa oma liikmeskonnast välja arvamisel ning juba loonud kahjuregistri, et registreerida Ukrainale tekitatud purustused, kahju või vigastused, mis on esimene samm Venemaa vastutusele võtmise suunas oma süütegude eest.

ENPA president Theodoros Rousopulos ütles istungi lõpus: "Ma tahan veel kord paluda Euroopa Nõukogu liikmesriikide valitsustel toetada Ukraina rahvast mitte ainult sõnadega, vaid ka andes neile selle sõja lõpetamiseks vajaliku varustuse." Istungil osalenud Ukraina ülemraada esimees Ruslan Stefantšuk lisas, et parlamentaarse assamblee üksmeelne otsus seab teistele rahvusvahelistele organisatsioonidele uue etaloni, mis inspireerib neid seda järgima ja näitama, et toetavad sõja kolmandal aastal Ukrainat.

Eesti alaline esindaja Euroopa Nõukogu juures Rasmus Lumi tõi esile selle organisatsiooni juhtiva rolli Venemaa tegevuse hukkamõistmisel: "Euroopa Nõukogu oli esimene rahvusvaheline organisatsioon, mis võttis Venemaa täiemahulise agressiooni küsimuses vastu põhimõttelise otsuse ning viskas 2022. aasta märtsis [oma ridadest] välja. Aasta tagasi otsustasid Euroopa Nõukogu riigi- ja valitsusjuhid Reykjaviki tippkohtumisel, et Euroopa Nõukogu egiidi all luuakse kahjude register, mis koondaks kokku Venemaa agressiooni põhjustatud sõjakahjud. Register, mille asutajaliikmeks Eesti on, alustas selle kuu alguses Haagis tööd ning võttis esimeste päevadega vastu üle tuhande kahjunõude taotluse."

Luni lisas, et nüüd tuleb tegelda kompensatsioonimehhanismi ja –fondiga ning Venemaa külmutatud varade kasutamine on siinkohal võtmetähtsusega küsimus.

"Sõnadele peavad järgnema teod. Olen kindel, et Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) resolutsioon, mis nõuab Venemaa külmutatud varade kasutamist Ukraina ülesehitamiseks, on Venemaa vastutusele võtmisel samm edasi. Eriti sümboolne, et otsus võeti vastu konsensusega, mis aitab ehk ümber lükata aeg-ajalt levivaid jutte sõjaväsimusest," märkis Eesti suursaadik.

Eesti on üks eestvedajaid juriidilise lahenduse otsimisel, mis võimaldaks õiguslikult korrektselt konfiskeerida Venemaa külmutatud varad ja need Ukraina kasuks suunata.

Resolutsiooni poolt hääletanud 134 liikmesriikide parlamendisaadiku hulgas olid ka riigikogu liikmed Tõnis Lukas ja Aleksei Jevgrafov.

1949. aastal loodud ja praegu 46 riiki ühendav Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on edendada demokraatiat ning kaitsta inimõigusi ja õigusriigi põhimõtteid Euroopas. Organisatsiooni peakorter asub Prantsusmaal Strasbourgis. Euroopa Nõukogu egiidi all on vastu võetud enam kui 220 konventsiooni ja lepingut, kõige tuntum on Euroopa inimõiguste konventsioon, mille alusel asutati Euroopa Inimõiguste Kohus.

Euroopa Nõukogu ei kuulu EL-i institutsioonide hulka. Strasbourgis tegutseva Euroopa Nõukogu ingliskeelne nimetus on Council of Europe, samas kui Euroopa Liidu Nõukogu (mida vahel nimetatakse ka ministrite nõukoguks) nimetus inglise keeles on Council of the European Union ja Euroopa Ülemkogu (tippkohtumise) nimetus on inglise keeles European Council.