Eesti Reformierakond ja Erakond Eesti 200 sõlmisid laupäeval Toompea lossi valges saalis koalitsioonileppe ehk valitsusliidu programmi aastateks 2025-2027. Leppele kirjutasid alla riigikogu liikmed mõlemast erakonnast.

Koalitsioonilepe koosneb erakondade poolt sõlmitud aluslepingust ja volikogude poolt heakskiidetud valdkondade plaanidest.

Valitsus plaanib teise pensionisambaga taasliitumise aega vähendada 10 aastalt viiele.

"Taastame kolmesambalise pensionisüsteemi algsest paindlikumana, parandamaks pensionisüsteemi pikaajalist jätkusuutlikkust ja tuleviku pensionäride toimetulekut," seisab koalitsioonileppes. "Tugevdame kolme sambaga pensionisüsteemi, et tulevikus pensionile jääjad saaksid inimväärset pensioni ja lubame II sambast lahkunutel taasliituda viie aasta möödumisel."

Noortele peredele kavatseb valitsus luua ka võimaluse kasutada teise pensionisambasse kogutud vahendeid kinnisvaralaenu tagatisena.

Automaksu koormus hakkab sõltuma alaealiste laste arvust.

"Leevendame mootorsõidukimaksu koormust iga alaealise lapse kohta ja investeerime aastamaksu ulatuses täiendavalt teedesse," seisab kavandis.

Valitsus plaanib jätkata 2+2 maanteede ehitamisega Tallinn–Pärnu ja Tallinn–Tartu suunal.

Tallinn–Pärnu 2+2 teelõigu ehitusega plaanib valitsus alustada selle aasta neljandas kvartalis ning Tallinn–Tartu teelõigu ehitusega 2026. aasta neljandas kvartalis.

"Et oleks vähem hukkunuid ja vigastatuid, võtame vastu uue liiklusohutusprogrammi, mille prioriteediks on targem järelevalve, turvalisemad teed ja liikluskäitumise muutused," seisab samuti dokumendis.

Lepe sisaldab ka kavatsust võtta vastu krediiditeabe jagamise seadus, et luua krediidiregister, mille kaudu saavad saavad laenuandjad kontrollida inimeste laenukohustusi.

Valitsus plaanib ehitada ka uue suure spordihalli – hoone ei pruugi tulla Tallinna.

"Suurürituste hoone rajamiseks alustame ettevalmistusi Eesti Olümpiakomitee juhtimisel. EOK koostab äriplaani ja asukoha analüüsi ning seejärel teeme regionaalset tasakaalustatust arvestava asukohaotsuse," seisab lepingus. 

Riiklikult tähtsate spordiobjektide rahastamiseks loob valitsus spordiobjektide rahastamise fondi, kuhu laekub tulu kaughasartmängu maksust. Fondi kaudu rahastatakse riiklikult olulisi spordiobjekte vastavalt Eesti Olümpiakomitee prioriteetide nimekirjale, sedastab dokument.

Michal: koalitsioonilepe teeb maksusüsteemi korda

Peaminister Kristen Michal (RE) rõhutas, et leppe elluviimisel Eesti inimeste turvatunne kasvab ja maksusüsteem muutub lihtsamaks.

"Esiteks, kaitse saab kuulikindlaks — Eesti kaitstus ja inimeste kindlus kasvavad. Teiseks, kaotame astmelise tulumaksu ja meie maksusüsteem on taas Euroopa üks lihtsamaid. Kolmandaks, pensionärid saavad oodatud kindluse, et pensionid kasvavad," sõnas Michal.

"Kõigil neil punktidel on vastased. Esimene ei meeldi neile kellele meeldib Putin, teine ei meeldi neile, "kes tahaks rohkem riiklikku ümberjagamist ja kolmas neile, kes arvavad, et pensioneid peaks kärpima. Paha lugu neile, hea Eesti inimestele," lisas ta.

Koalitsioonilepe sisaldab veel järgmiseid punkte: küüruga astmelise tulumaksu süsteem kaob, pensionite indekseerimine jätkub, 2026. aasta esimeses kvartalis valmib tegevväelaste karjäärimudel ning tõusevad kaitseväelaste palgad ning järgmise aasta neljandas kvartalis tõusevad ka ajateenijate ja reservväelaste toetused ning kogunemistasud.

Kallas: lepe sisaldab pika vaatega plaane

Erakonna Eesti 200 esimees Kristina Kallas rõhutas, et lepe sisaldab pika vaatega plaane ning leppe koostamisse kaasati mitmeid eksperte.

"Eesti 200 loodi eesmärgiga, et poliitika Eestis oleks pika vaatega, et tehtaks otsuseid läbi mõeldes ja kaaludes ning ekspertteadmiste pealt. See kõik on selles leppes täna olemas – me kaasasime suurima hulga valdkonna eksperte, meil on pika plaani otsused tehtud: pensionisüsteem aastani 2070, energeetika pikk vaade 2040, koolivõrgu pikk vaade 2035, majanduse konkurentsivõime kasvu alustalad, personaalse riigi ehitamine ning spordi ja kultuuri jaoks pika plaaniga kasvuprogrammi loomine," sõnas Kallas.

"Leppesse kirjapandu elluviimine tõstab Eesti majanduse konkurentsivõimet, tagab Eesti kaitstuse, hoiab ja investeerib jätkuvalt parimasse haridusse maailmas ning ehitab Eesti energiamajanduse jätkusuutliku süsteemi. Me ei tee täna neid otsuseid lihtsalt populaarsuse pärast, vaid selleks, et Eesti oleks tugev ka 10, 20 või 50 aasta pärast. Pika vaatega reformid ei too kohe aplausi, aga need loovad tugeva ja kestva vundamendi Eesti arenguks," rõhutas Kallas.

Ta lisas, et Eesti 200 kindel soov oli koostada põhjalik reformikavadest koosnev koalitsioonileping, mille koostamisse oleks kaasatud ka hulgaliselt eksperte.

"Poliitik ei ole kõige targem inimene maailmas – Eesti 200 tuli poliitikasse ka selleks, et tuua valdkonda oma ala spetsialiste. See tagab, et valitsuse otsused on põhjalikud, analüüsitud ja usaldusväärsed," sõnas Kallas. "Koos ekspertidega koostati 50 lehekülje pikkune koalitsioonileping, mis sisaldab endas konkreetseid tegevusi ja tähtaegu."

Täismahus: loe, mis koalitsioonilepingusse kirja sai