Opositsioonierakonnad võimuleppest: see ei anna vastuseid põhiküsimustele
Riigikogu opositsioonierakondade esimehed ütlesid ERR-ile antud kommentaarides, et Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsioonilepe ei anna vastuseid Eesti ühiskonna ees seisvatele põhiküsimustele ning tehtavad maksuotsused majandusele kasu ei too.
Reinsalu: automaks tuleb tühistada
Vaatamata sellele, et koalitsioonilepe lubab lastega peredele automaksu soodustust, leiab Isamaa esimees Urmas Reinsalu endiselt, et automaks tuleb tühistada.
"Automaks tuleb tühistada ja see koalitsioon tunnistab ise selle automaksu pankrotti ja teab, et see 2027. aastal tühistatakse ja nüüd annab taandumislahinguid, kuna ühiskond on õigusega vihane ja pahane," ütles Reinsalu.
Reinsalu rääkis, et kogu koalitsioonilepet tervikuna vaadates, ei leia sealt selgeid rahalisi arvutusi selle kohta, et mida tehakse ja kust raha võetakse.
"Näiteks, mis puudutab õpetajate palku, siis öeldakse, et seda vaadatakse sügisel. Kultuuritöötajatele öeldakse, et palgafond kasvab, aga vaadatakse sügisel. Politseinike ja päästjate puhul öeldakse, et neid koheldakse võrdselt, aga mida see tähendab, sisulist vastust ei ole. Nii et me ei leia sealt rahalisi vastuseid," lausus Reinsalu.
"Üsna kõnekas on Reformierakonna deklaratsioon, et Reformierakonna eesmärk ongi nüüd pikaajaline eelarve defitsiit. Seda vähemasti deklaratiivselt nii varem ei ole väidetud," sõnas Reinsalu.
Reinsalu ütles, et kui majandus kidub, siis tuleb makse langetada ja valitsemiskulusid vähendada. "Seda seal ei ole," osutas Reinsalu.
"Järgmisel aastal valitsuse poliitika sammud tühistavad laste arvuga seotud tulumaksuvabastuse, vähendavad vanemahüvitist, võtavad ära koduselt emadelt ravikindlustuse. Sellest me ei leia ühtegi sõna. Küll aga öeldakse, et 2026. aastal tuleb mingi plaan suveks," lisas ta.
Energeetikas jätkub Reinsalu sõnul tõmblev poliitika. "Kui ühiskonna hetkeks tekkis lootus või ettekujutus, et sellest meretuuleparkide aktsioonist loobutakse,
siis nüüd deklareeritakse selle agendaga ikkagi edasi minekut," lausus Reinsalu.
Vastused puuduvad Reinsalu sõnul ka tervishoiu valdkonnas. "See koalitsioonileping põhiküsimustes ühiskonnas sisaldab küsimärke," sõnas ta.
Kõlvart: valitsus pakub kosmeetilisi lahendusi
Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart nimetas koalitsioonilepet üldsõnaliseks tekstiks, mille asemel soovinuks ta näha konkreetseid lahendusi.
Positiivsena tõi ta välja automaksu leevendamise, ent lisas, et see ei ole piisav
meede selleks, et inimeste toimetulekut parandada. "Automaks oleks vaja tühistada," sõnas ta.
"On kõigile selge, et inimeste toimetulek on viimaste aastate jooksul hoogsalt halvenenud tänu nendele otsustele, mida see uus koalitsioon juba viimase aja jooksul võttis vastu. Ja nüüd kosmeetiliste meetmetega püütakse parandada üldist seisu, eriti nendele sotsiaalsetele gruppidele, kelle seis on praegu kõige kriitilisem ehk siis pensionärid, noored pered, aga ka lastega pered," kommenteeris Kõlvart.
Kõlvarti sõnul ei saa Keskerakond kaotada nn maksuküüru kaotamisega. "Tegelikult see inimeste toimetulekut ei paranda. Samas on see täiendav koormus eelarvele - umbes pool miljardit, mida kompenseeritakse sellega, et võetakse inimeste käest raha tagasi automaksuga või siis käibemaksu ja tulumaksu suurendamisega. Selline maksutrikk, mis mida tegelikult maksavad kinni maksumaksjad, ei ole kindlasti lahendus," rääkis Kõlvart.
"Majandusarengut meil lähiajal ei toimu, kui me ei lahenda odava elektrienergia küsimust, kui me ei leia võimalust maksusüsteemi muuta sellisel viisil, et see koormus langeb nendele, kellel on, mida maksta ja mitte pensionäridele ja lastega peredele. Täna valmisolekut kontseptuaalselt süsteemi muuta me
kahjuks ei näe," lisas Kõlvart.
Helme: koalitsioonilepe on avalikkuse lollitamine
EKRE esimees Martin Helme ütles, et koalitsioonilepe on teater ning süüdistas valitsuserakondi korruptsioonis, muu hulgas ka kaitseinvesteeringute valdkonnas.
"Esimene asi, mida ma pean ütlema, on see, et see, mida on tehtud koalitsioonilepingu läbirääkimiste nime all on, olnud üks suur avalikkuse lollitamine. See on olnud üks suur manipulatsioon ja teater. Tegelikkuses ju ei oma mingit tähtsust, mida Reformierakond ja Eesti 200 paberile panevad või milline on nende retoorika, tegelikult tuleb nendele anda hinnang vastavalt sellele, milline on Eestis olukord ja mida nad päriselt teevad. Päriselt me näeme seda, et riigi valitsemisega ei saada hakkama ja päriselt me näeme seda,
et korruptsioon on muutunud veel suuremaks kui kunagi varem," kommenteeris Helme.
"See korruptsioon on seotud tuulikutega, see korruptsioon on seotud Rail Balticuga. See korruptsioon on seotud ka, nii nagu me oma volikogu avalduses ütlesime, riigi kaitseinvesteeringute juttudega. See on tegelikult kõik korruptsioon. Ja mida nad sinna juurde meile kirja panevad, ei oma tähtsust," sõnas Helme.
Helme ütles, et riigieelarve arutelud ja kohalikud valimised hakkavad sügisel poliitilisi sündmusi mõjutama ja see võib viia valitsuse lagunemiseni.
Samas, kui siis peaks tekkima ka uus valitsus, siis see Helme sõnul poliitilise kursi muutust ei tooks.
Läänemets: koalitsioonilepe ei paku lahendusi
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets ütles, et valitsus on kahe kuuga teinud kahe päeva tööd, sest enamus koalitsioonilepingus kirjas olevast on ministeeriumite tegevuskavade koopia.
"Mis muret teeb, on see, et ühtegi vastust pole põhiküsimustele, kuidas lahendatakse tervishoiu, kõrghariduse, teedeehituse rahastamine. Mitte ühtegi sõna ja kõik need asjad tulevad paari aasta pärast," ütles Läänemets.
"Ja mis on põhimõtteline probleem... Kolm aastat on riigikaitseinvesteeringuid lapitud ajutiste lahendustega hariduse, kultuuri, tervishoiu või inimeste toimetuleku arvelt. Aga me teame täna, et kujunenud julgeolekuolukord
ei ole enam ajutine, vaid püsib aastakümneteks ja valitsus ei paku Eestile uut mudelit, kuidas edasi minna nii et suurte riigikaitsekulutuste kõrval riik ka normaalselt igas teises valdkonnas toimiks," kommenteeris Läänemets.
"On tehtus selline "proovime kuidagi valimisteni hakkama saada" lahendus, aga need põhiküsimused, mis on, et kuidas riik toimib riigikaitsekulutuste kõrval nii et kõik muud valdkonnad elavad ka järgmised 10 aastat, siis nendele küsimustele siin lahendusi kahjuks ei ole," lisas Läänemets.
Toimetaja: Aleksander Krjukov, Reene Leas, Olev Kenk