Ameerika Ühendriikide president Donald Trump on end nimetanud USA ajaloo kõige Iisraeli-meelsemaks presidendiks. Valge Maja ametnikud vihjavad aga kohalikus meedias, et Trumpi suhted Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahuga on jahenemas.

"Netanyahu ei tee Trumpile enda toetamist lihtsaks. Mõnda Netanyahu plaani – näiteks elanikkonna ümberasustamist Gazas ja elutingimuste järjekindlalt halvendamist – oleks ükskõik millisel Ameerika presidendil keeruline lõpuni toetada. Siiski usun, et Trump on Netanyahule parim võimalik valik, mis puudutab poliitilist toetust. Kuid mida kauem sõda kestab, seda raskem on Trumpil nii toetav olla, kui ta ise ehk sooviks," sõnas USA välis- ja riikliku julgeolekupoliitika ekspert Edward Rhodes.

Eksperdid loevad märgiliseks Valge Maja esimest plaanilist välisvisiiti, andes sellega aimu, kuhu Trump on oma fookuse seadnud. USA president külastas Lähis-Idas nii Saudi Araabiat, Katari kui ka Araabia Ühendemiraate.

Trumpile rulliti lahti punane vaip ning anti lubadusi investeeringute näol, mis ulatuvad sadadesse miljarditesse dollaritesse. Presidendile kingiti ka 400 miljonit dollarit maksev luksuslennuk.

Piirkonna peamist liitlast - Iisraeli - Trump ei väisanud.

"Selline etendus, millega ta Pärsia lahe riikides vastu võeti, meeldib Trumpile väga. Ta ei saaks Iisraelis sellist vastuvõttu. Iisraelis toimuksid kindlasti ka protestid. Seal saab vabalt oma meelt avaldada ja pole võimalik saada ulatuslikku toetust hästi kontrollitud keskkonnas nagu Pärsia lahe riikides," lausus Rhodes.

Trump lubas Valgesse Majja naastes tagada piirkonnas stabiilsuse, kuid katsed sõlmida Iisraeli ja Hamasi vahel relvarahu on ebaõnnestunud. Ka kõiki pantvange pole õnnestunud Hamasi käest vabastada.

"Veel üks põhjus, miks Iisraeli minemist vältida. Ta ei naaseks sealt suure võiduga. Kui ta toetab Netanyahut, siis toetab ta poliitikat, millel on laastavad tagajärjed. Kui ta Netanyahut ei toeta, on see jälle kodus sisepoliitiliselt keeruline," ütles julgeolekupoliitika ekspert.

Trump peab Lähis-Ida pingetega rinda pistma ka kodus. Alates Hamasi terrorirünnakust Iisraeli vastu ja sellele järgnenud sõjalisest reaktsioonist Gazas on pinged kandunud ka USA tänavatele.

Möödunud nädalal tapeti Washingtoni kesklinnas kaks Iisraeli diplomaati. Tulistaja karjus arreteerimisel Palestiina-meelseid loosungeid.

"See on antisemiitlik tegu, tõsine eskalatsioon Palestiina pooldava retoorika ümber. Ma olen inimene, kes armastab Iisraeli ja hoolib palestiinlastest. Ma ei saa aru, mida head võib tulla nii kohutavast mõrvast," lausus rabi Scott Perlo.

Mõrv raputas kohalikku juudi kogukonda ning turvalisuse pärast tuntakse muret. FBI teatel on juudivastaste kuritegude arv viimastel aastatel tõusnud enam kui 60 protsenti.

"Ma ei taha, et me harjuksime, et see meie tänavatel juhtub. Alates 7. oktoobrist elame teistsuguses ühiskonnas. Ohud on reaalsed, kuid see siin on selle kõige halvem väljendus. Siin pole tegu "vaba Palestiinaga", see on antisemiitlik mõrv," sõnas kohalik elanik Debby.

"Olles holokaustis ellujäänu laps, iisraellane ja ameeriklane, tunnen, et see lihtsalt ei lõpe kunagi. Meie lapsed tapeti lihtsalt sellepärast, et nad on juudid," lisas Asia.

Valge Maja näeb antisemitismi tõusu taga üleriigilisi Palestiina-meelseid proteste, eriti teravalt on administratsioon sihikule võtnud välistudengid, kes ülikoolilinnakutes meelt avaldasid.

"Palestiina-meelsed protestid toovad kaasa pigem suurema vastureaktsiooni kui positiivse tagajärje. Vabandust, et seda ütlen, kuid ma arvan, et ülikoolilinnakutes toimunud protestid Palestiina toetuseks ja kõik meeleavaldused on USA-le muutnud Palestiina toetamise raskemaks ja Trumpi administratsioonile Netanyahu toetamise jälle lihtsamaks," selgitas Edward Rhodes.

Suurem osa Ameerika juutidest ei toeta aga Netanyahu poliitikat. Erinevalt Trumpist, ei nähta antisemitismi juurpõhjusena meeleavaldajaid, kuivõrd poliitikute poolt loodud vaenulikku keskkonda, mis on ameeriklasi lõhestanud ja äärmusluse suunas tõuganud.

"Osalesin ühel rahuüritusel, Iisraeli ja palestiinlaste ühisel mälestusteenistusel. Üks Palestiina õpetaja küsis, kuidas küll siin USA-s on retoorikad äärmuslikumad kui Iisraelis ja Palestiinas. Ma ei tea, millal siin riigis sai vooruseks liikuda võimalikult kaugele äärmusesse. Trumpi administratsioon nii praegu kui ka varem on andnud äärmuslusele ka vabad käed. Oleme kõik vastutavad selle eest, mis selles riigis toimub. Kuniks inimesed ei hakka sellest aru saama ja jagavad sotsiaalmeedia postitusi, mis põhimõtteliselt torkavad teisele inimesele augud sisse, eriti veel need, kes teenivad siin riigis demokraatia eest seismise eest, jääb see kõik korduma," lausus rabi Perlo.

Trumpi administratsioon on keerulises olukorras: kodus oodatakse sisepingetele leevendust. Samal ajal loodab Iisrael oma kauaaegse liitlase toele, USA-sse hiigelsummasid investeerivad lahemaad seevastu jälle Netanyahu survestamist.
Küsimus on, kuhu suunas vaatab Trump, kui ta Lähis-Idas kiiret edasiminekut ei näe ning tüdineb.