Plaani ettevalmistusega kursis olevate allikate sõnul on Madrid surve all võtta endale samuti kohustus kaitsekulusid tõsta, et võimaldada NATO-l juuni alguses Brüsselis toimuval kaitseministrite kohtumisel teatada NATO liikmesriikide ühisest uuest sihist, kirjutas Financial Times.

Trump on nõudnud NATO liikmesriikidelt kaitsekulude tõstmist viie protsendini, viidates, et muidu võivad riigid USA kaitsest ilma jääda.

Diplomaadid pingutavad üksmeele leidmise nimel enne juuni lõpus Haagis toimuvat NATO tippkohtumist, kus oodatakse, et vastutasuks lubadusele tõsta Euroopa riikide kaitsekulutusi kinnitab USA president riigi julgeolekugarantiisid Euroopale.

Hispaania pole aga kinnitanud, et toetab uue eesmärgi kinnitamist, mis võib takistada NATO üksmeelset avaldust ja õõnestada alliansi ühtsust.

Hispaania valitsus hoidub avalikult survele vastamast. Riigi välisminister Jose Manuel Albares sõnas kohtumise järel USA välisminister Marco Rubioga, kus viimane kutsus Hispaaniat üles kaitsekulude eesmärgiga ühinema, et mõlemad riigid väljendasid selgelt oma vaateid ning ta rõhutas, et Hispaania jaoks on ka kahe protsendini jõudmine suur pingutus ja praegune arutelu peaks keskenduma võimekustele.

NATO peasekretäri Mark Rutte koostatud eesmärgi kohaselt peaksid liitlased 2032. aastaks kulutama 3,5 protsenti SKP-st põhilistele kaitsekuludele ning lisaks 1,5 protsenti teistele kaitsega seotud valdkondadele nagu küberjulgeolek ja kaitsega seotud taristu. Asjaga kursis olevate ametnike sõnul on esimene osa eesmärgist olulisem, kuna paljud liikmesriigid täidavad 1,5 protsendi nõude juba praegu.

Madrid on korduvalt rõhutanud, et panustab NATO-sse, Euroopa Liitu ja ÜRO missioonidesse viisidel, mida ei kajastata ametlikes arvutustes.