Iga mobiiltelefon jätab tehtud kõnedest või ka liikumisest sidemastide vahel maha tehnilised andmed. Elektroonilise side seadus kohustab mobiilioperaatoreid neid andmeid säilitama aasta aega. Paraku on nii Euroopa Liidu kohus kui ka Eesti riigikohus leidnud, et sellisel viisil andmeid koguda ei tohi.

"Jah, aastast 2014 teame, et metaandmete kogumine selliselt rikub meie põhiõigused. Aastast 2021 on riigikohus öelnud, et see paragrahv on nii õudne, et see tuleb lugeda meie õiguskorrast välja arvatuks. Käes on 2025 ja nüüd me arutame, et äkki teeks midagi," lausus Tartu Ülikooli Euroopa õiguse kaasprofessor Carri Ginter.

"Me ITL-ina oleme teinud aastaid ettepanekuid, kohtunud, kirjutanud ametlikke kirju, et see regulatsioon tuleb teha korda," lisas infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu (ITL) poliitika- ja õigusvaldkonna juht Keilin Tammepärg.

Juhtiv riigiprokurör Taavi Pern ütles, et prokuratuur on viimastel aastatel olnud keerulises olukorras. Sügisel kaebas Bigbanki suuromanik Parvel Pruunsild Eesti riigi oma sideandmete säilitamise pärast kohtusse. On kriminaalasju, kus kohus sideandmeid kasutada ei luba ja on kaasuseid, kus neid siiski kasutada tohib.

"Näiteks Tallinna ringkonnakohtu tööpiirkonnas asuvates kohtumajades on sideandmete kasutamine lubatav ja sideandmete kogumist saab kohtult taotleda ja näiteks Tartu ringkonnakohtu tööpiirkonnas olevates kohtumajades toimub vastupidine," ütles Pern.

Värskelt valminud koalitsioonileppes seisab lubadus: "Loome kriminaalmenetlusse võimaluse teha päring elektroonilise side tehniliste andmete kohta, mida sideettevõtjad omal algatusel säilitavad."

Justiitsministeeriumi asekantsler möönab, et kahetsusväärselt ei ole riik suutnud aastate jooksul elektroonilise side seadust põhiseadusega kooskõlla viia. Aga nüüd on asi ministeeriumis käsile võetud.

"Mis me siis täna teeme on see, et võtame selle nii-öelda säilitamise kohustuse välja seadusest. Selleks aga, et me kriminaalmenetlustes saaksime kasutada neid andmeid, mis on ärilistel eesmärkidel kogutud, mida ettevõtjad niikuinii koguvad, et oma teenuse kvaliteeti parandada, et arveid vormistada inimestele - see võimalus neid andmeid kasutada jääks alles. Selliste andmete kogumine ei ole kindlasti põhiseadusega vastuolus," lausus justiitministeeriumi asekantsler Laidi Surva.

Tekib küsimus, milliseid ja kui kaua telekomid oma ärihuvides sideandmeid säilitaks, kui seadusest kaoks kohustus andmeid aasta aega serveris hoida.

"Üks äriline eesmärk on näiteks vaidlused klientidega, et kui keegi arvet vaidlustab, siis siin on tõesti kaks-kolm kuud piisav. Selle lahenduse puudus ongi see, et need andmed ei ole ühetaolised, need võivad muutuda ja see teeb ju uurimise ja julgeolekuasutuste töö keerulisemaks, mitte lihtsamaks," sõnas Tammepärg.

"Edaspidi siis kuritegu, mis on toime pandud, siis näiteks aasta aega tagasi, selle kohta ei pruugi andmeid olla, mis tähendab, et me menetluses neid kasutada ei saa. Eks see loomulikult teeb menetluse keerulisemaks ja on kindlasti kuritegusid, mis seetõttu jäävad avastamata," lisas Surva.

Surva loodab, et kui riigikogu suvepuhkuselt naaseb on seadusemuudatused läbinud ministeeriumides kooskõlastusringi ja parlament saab kujundada oma seisukoha, kuidas toimetada sideandmetega nii, et see oleks ka põhiseadusega kooskõlas.