Kiviselg selgitas "Terevisioonis" sõjalise taristu ehitust Venemaal Soome piiri lähistel asjaoluga, et pärast täiemahulise sõja algust Ukrainas kuulutas Venemaa 2022. aasta lõpus välja armeereformi ja hakkas looma uusi üksusi ning palju piirialadel nähtavaid telklinnakuid on püstitatud selleks, et seal ajutiselt majutatakse neid väljaõpetatavaid, kes hiljem rindele saadetakse.

"Ennekõike on need tegevused Eesti ja Soome piiri lähistel seotud uue armeereformiga, isikkoosseisu värbamise, väljaõpetamise ja Ukrainasse saatmisega," sõnas Kiviselg, mööndes, et praegu on see kõik seotud otseselt Ukraina sõja sündmustega.

"Küll aga, kui see sõda peaks hüpoteetiliselt lõppema homme, siis linnakud tõenäoliselt ei kao, sest armeereform on käima lükatud ja sellega seoses isikkoosseisu juurde värvatud. Lõpuks peavad nad kuskil hakkama ka paiknema," lisas Kiviselg.

Luurekeskuse ülem kinnitas, et praegu on Venemaa baasid Soome ja Eesti, samuti teiste Balti riikide piiride taga valdavalt tühjad, kuna enamik neist sõjaväelastest on saadetud okupeeritud Ukrainasse sõtta.

"Viimastel kuudel selliseid arenguid, nagu Soome piiri ääres, Eesti piiri lähistel märgata pole olnud. Küll oleme neid telklaagreid siin näinud läbi mitme aasta, näiteks Ostrovis Läti piiri lähistel, Kamenkas on tänaseni need telklinnakud alles," ütles Kiviselg.

Eesti piiri tagustest aladest rääkides nentis Kiviselg, et on näha, et käib teatud taristu renoveerimine, mis võiks toimuda ka tavaolukorras. "Aga uusi ehitis uutele üksustele otseselt meie piiri lähedal seni tuvastanud pole. Lähitulevikus kindlasti tuleb ka püsiehitisi. Meie oleme tuvastanud toetavate hoonete ehitust, mis on remondiangaarid või siis hoiustamisangaarid, aga isikkooseisu või püsivat ehitust ei ole täna veel tuvastanud," lausus Kiviselg.

Luurekeskuse ülem kinnitas ka, et Eesti arvestab sellega, kui pärast Ukraina sõja lõppu meie piiride taha rohkem üksusi naaseb ning sellest perspektiivist lähtuvalt on Eesti juba n-ö teise käigu sisse pannud, suurendades näiteks kaitsekulutusi.

Eraldi rõhutas Kiviselg seda, et kui praegu Vene armee võib olla küll arvuliselt suurem, kui ta oli enne Ukraina sõda, siis tegelikult see isikkooseis on halvemini välja õpetatud.

"Nad on head üksikvõitlejad, aga suuremate üksustena koostööd tegema nad hetkel ei ole välja õpetatud ja erinevad väeliigid pole ka koostööks välja õpetatud. Nii et kui räägime võimalikust konfrontatsioonist NATO-ga, siis kindlasti nõuaks see midagi enamat. Ei piisa ainult selleks, et üksused ära tuua, ja loota siis mingit positiivset tulemust," rääkis Kiviselg.

Veel sõnas Kiviselg, et pigem ta ei näe lähiajal tulemas Venemaalt ratsionaalset otsust sooviga NATO-ga rinda pista, sest kuigi üksuste liigutamine ja inimeste arvuline olemasolu ei ole Venemaale probleem, saab Vene Föderatsioon ka aru, et NATO pole Ukraina ja ka kolm aastat Ukrainas on näinud, et sõda pole läinud nii kiiresti, nagu nad on soovinud. "Küll aga ei saa välistada mingit valearvestust, mida autokraatlik režiim on tõenäoliselt altim tegema kui demokraatia," lisas Kiviselg.