Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski sõnul on varjumiskohtade loomine kortermajadesse linna julgeolekuplaani prioriteet.

"Linnavalitsus võtab julgeolekut tõsiselt ning oleme andnud sellele valdkonnale viimase aasta jooksul täiesti uue hoo, investeerides sel aastal julgeolekusse enam kui 2 miljonit eurot. Varjumiskohtade loomine kortermajadesse on linna julgeolekuplaani prioriteet, mistõttu ligi pool kavandatud vahenditest läheb just selle toetusmeetme rahastamiseks. Loodame korteriühistute aktiivsusele taotlemisel, et pakkuda oma elanikele vajalik kindlustunne," ütles Ossinovski. 

Lisaeelarves on korteriühistute toetamiseks ettenähtud üle miljoni euro, mille abil saab linn panustada 200 kortermaja kriisivalmiduse tagamisse. Teisipäeval kinnitas linnavalitsus ka vastava toetuse korra. Ühe korteriühistu toetamiseks on ettenähtud kuni 7000 eurot varjumiskoha kohandamiseks, ühistu enda kanda jääb 30 protsenti omaosalust.

"Linn teeb omalt poolt kõik, et korteriühistutel oleksid olemas vajalikud vahendid ja selge tugi kriisivalmiduse tõstmiseks ning viivitamatuks tegutsemiseks, mistõttu katab linn toetuse raames 70 protsenti kuludest –  see on märkimisväärselt suurem omaosalus võrreldes tavapäraste korteriühistutele suunatud meetmetega," lisas Ossinovski. 

Toetuse eest on võimalik kohandada oma olemasolevad ruumid varjumiskoha nõuetele vastavaks. Näiteks tugevdada keldriruume, korrastada ligipääsuteid ja toestada lagesid. Lisaks soetada hädaolukorras vajalikke tarvikuid, näiteks akupangad, patareitoitel raadio, taskulambid, veemahutid, esmaabikomplekt ja muud esmatarbekaubad.

"Kuigi riigitasandil on korteriühistutele varjumiskohtade rajamise kohustus alles kavandamisel, siis käivitame korteriühistutele toetusmeetme juba praegu. Meil lihtsalt ei ole enam aega oodata. Toetuse eesmärk on aidata ühistutel võimalikult lihtsalt ja kiiresti täita tulevasi riiklikke nõudeid ning luua vajalikud varjumiskohad võimalikult laialdaselt," selgitas abilinnapea Kaarel Oja.

"Juba sellel aastal võimaldab toetus luua varjumiskohad lisaks 22 000 inimesele. Taotluste vastuvõtuga soovime alustada juba kuu aja pärast ja kui me eesmärgiks seatud mahu saavutame, on aasta lõpuks Tallinnas kolm korda enam varjumiskohaga korterelamuid kui praegu," lisas Oja. 

Toetuse saamiseks peab korterühistu asuma Tallinnas, selle netopind peab olema vähemalt 1200 ruutmeetrit. Summa makstakse välja pärast tööde tegemist ja aruandluse esitamist.  

Korteriühistutele mõeldud toetuse eesmärk on suurendada hoonete toimepidevust ning seeläbi tugevdada ka kogukonna turvalisust ja kriisivalmidust.