Üks õige linn on selline, millest voolab läbi jõgi. Jõgi jagab linna kaheks, ühel pool elavad veidi kõrgimad kesklinlased, teisel pool ülejõelased, kellele esimesed ülevalt alla vaatavad, aga kes on omakorda tugevamad ja sõjakamad. Nõnda on läbi aastasadade tekkinud linnasisene eluterve konkurents ja sündinud tuhandeid legende omavahel arveid klaarivatest noortejõukudest, kellest vanamehed heldimuspisar laugeil veel praegugi kõrtsilaua taga räägivad.

Eestis on palju selliseid asulaid, mis võivad end õigustatult õigeks linnaks pidada, sest neil on jõgi. Eesti kuulsaim jõgi on Emajõgi, mis teel Võrtsjärvest Peipsi järve läbi Eesti ühe kuulsaima linna Tartu. Oma jõgi on Põltsamaal ja Pärnulgi. Tallinnal oli omal ajal Härjapea jõgi, aga vana pealinna kombe kohaselt suudeti see põhjalikult ära reostada ja peideti lõpuks maa alla. Veevoolu asemel on Tallinnas nüüd liiklusvool.

Kus on linnad ja jõed, seal on ka sillad. Põltsamaal on lausa 19 silda ja kui ma seal viimati käisin, külastasin kaardi abil neid kõiki, tore matk oli. Tartus on samuti märkimisväärne hulk sildu, nende seas Kaarsild, Vabadussild, Rahu sild, Turusild ja Sõpruse sild. Pärnakad on aastaid kadedusega tartlaste poole vaadanud, sest suvepealinnas on üle jõgede – Pärnu keskuslinna läbivad nii Pärnu jõgi kui ka Sauga jõgi – viivaid sildu oluliselt vähem.

Sel aastal Pärnu olukord muutub ja päris suurelt, sest üle Pärnu jõe hakkab viima uus sild, mille lõppviimistlemine on käimas ja koos suve algusega on lubatud ka sild liiklusele avada.

Tasub meenutada, et viie aasta eest võitsid uue silla arhitektuurivõistluse Mari-Liis Vunder, Sandra Vahi, Johannes Heine ja Grete Soosalu ehitusfirmast Fidele OÜ võistlustööga "Luik", mille järgi oleks Pärnusse rajatud uhke kahe kaarega rippsild. Paraku kärpisid karmid ajad ja kuri saatus luige tiibu ja valmival sillal on ainult üks kaar, olles küll sama funktsionaalne, aga vähemat silmailu pakkuv.

Igal juhul on sillaehitus, mida võib Pärnu kontekstis tõepoolest sajandi ettevõtmiseks pidada, kulgenud sujuvalt, ehitatud on uusi teid ja mõlemal pool silda näeb linnaruum nüüd palju kaasaegsem ja klanitum välja. Kuidas täpselt seal liiklema saab hakata, ei tea veel kõik kohalikudki, mis siis veel linna külalistest kõnelda, aga kui plaanite suvel Pärnut külastada, nagu õigetel eestlastel kombeks, siis kasutage nimelt vastvalminud ülepääsu, mitte vana ja kitsast Kesklinna silda, mis kandis 1938. aastal veel Suursilla nime ja millel oli toona samuti mitu kaart.

Ühesõnaga silla kui tehnilise objektiga on kõik kontrolli all, aga järjest enam tuleb tegeleda sümboolsemat laadi küsimusega. Mis saab uue silla nimeks? Nimeküsimus on ju päris oluline, sest nomen est omen ehk nimi on märk, nimi on tähtis. Kui mulle oleks umbes 50 aasta eest pandud nimeks Kaupo asemel Mihkel, siis täiesti kindlalt oleksin ma nüüd hoopis teistsugune inimene. Ilmselt parem inimene, aga mis sest enam.

Pärnu silla nimeküsimus on algatanud Pärnu Postimehe veergudel päris tulise arutelu ja nagu uudised, tänavaküsitlused ja arvamuslood näitavad, pole fantaasiast ega võimalustest puudust.

Pärnu abilinnapea Meelis Kukk deklareeris, et saagu uue silla nimeks Suvesild, sest see on sild suvesse, sild suvele vastu. Pärnu saksa käsitööliste teatri eestvedaja Andres Siplane kaevus ajalukku ning pakkus välja kolm varianti: Bliebernichti sild, Pilukellukese sild ja Michael Dau sild. Pärnakas Tauno Jürgenstein avaldas vastuseisu nimele Suvesild, tegi kahtlasevõitu pakkumise panna sellele nimeks Säästusild ja lõpetas tõdemusega, et kõige paremini sobiks nimeks hoopis Rääma sild ja see variant on päris paljudele meeltmööda.

Rääma on Pärnu linnaosa, mille on läbi ilukirjanduse suureks kirjutanud alguses August Jakobson ja seejärel Rein Veidemann ning just Räämat kesklinnaga uus sild ka ühendama asub. Pealegi, kui linnas on juba olemas Kesklinna sild ja Papiniidu sild, sobiks Rääma sild nendega kokku ja aitaks vääriliselt väärtustada seda kaunist ja kultuuriliselt äärmiselt olulist linnaosa, kus ma ise elan.

Varem või hiljem jõuab Pärnu rahvas kindlasti kokkuleppele ja ilus sild saab ilusa nime. Klassikalised sillanimed nagu Rahu, Sõpruse ja Vabaduse on Tartu kahjuks juba ära võtnud ning Suhtelise Stabiilsuse sild, Juhusliku Tutvuse sild ja Turvalise Jälgimisühiskonna sild kõlavad realistlikult, kuid üpris õõnsalt.

Võiks ka üle-eestilise nimekonkursi korraldada, aga siis võib minna samamoodi, nagu läks Rail Balticu Pärnu reisiterminalile nime leidmiseks korraldatud konkursiga – tuli palju pakkumisi ja võitjana väljus nimi "Pärnu". Aga võib-olla piisabki sellest, kui silla nimi on Sild või veelgi pidulikumalt Sõida Tasa Üle Silla Sild.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.