Silla kaare liigutamiseks on Hollandist kohale tellitud eritehnika.

Esmaspäeva hommikul liigutati jõe kesklinna poolsel kaldal seisnud konstruktsiooni mööda maad ligi 120 meetrit jõe poole. Päeva jooksul liigutatakse kaart umbes 100 meetrit jõe kohale. Õhtuks peaks kaar jõudma oma lõplikust asukohast ehk Rääma poolsest jõesambast 20 meetri kaugusele.

Kaarekonstruktsiooni paigaldustöödega loodab ehitaja lõpule jõuda kolmapäeval.

Silda ehitava INF infra juhatuse liige Robert Sinikas ütles, et viimane kuu aega on kulunud viimastele ettevalmistustele.

"Sild oli algselt toetatud 12 ajutisele toele, eemaldasime ajutised toed, pingestasime rippurid ja täna saab alata meil silla montaaž," sõnas Sinikas.

Sinika sõnul teostab firma läbi aastakümnete ühte keerukamat silla montaaži Baltikumis.

"Selleks kasutame spetsiaalset eritehnikat, kasutame iseliikuvaid moodulsõidukeid ka vee peal liikumiseks, pargaseid ja tungimistorne. Keerukaks teebki töö see, et oleme kombineerinud väga palju erinevaid tõstemehhanisme. Sellele on eelnenud väga tihe ja intensiivne ning keerukas inseneritöö," rääkis Sinikas.

"Oleme kontrollinud üle, et kõik oleks ohutu ja sild suudaks hoida ka transpordil oma geomeetrilist kuju. Selleks oleme ka sillale paigaldanud tugevuselemendid. Kui kõik hästi läheb, lõpetame tööd kolmapäeva õhtul, kuid muidugi me sõltume ilmast. Kui tuule kiirus peaks ületama 14 meetrit sekundis kiirust, siis oleme sunnitud oma operatsiooni seisma panema," rääkis Sinikas.

Esmaspäeva lõpuks proovib ehitaja saada ühe silla otsa pargastele ja kaarsilla otsa saada Rääma poolsele külje poole. "Kuid me ei jõua veel täiesti otsa, et paarkümmend meetrit jääb veel puudu," sõnas Sinikas.

Ohutuse tagamiseks on sillakoridori piirkonnas veeliiklus suletud järgmised kuni viis päeva. Ajal, mil jõeliiklus on suletud, ei pääse töötsooni ükski veesõiduk ega ujuja. Suletav ala tähistatakse mõlemalt poolt kollaste poidega ja ligipääsu turvavad valvesõidukid. Poidest seespool on üle jõe tõmmatud terastrossid ja nende vahel sõita või ujuda on ohtlik.

Jõe Rääma poolsel kaldal muudetakse jalakäijate ja kergliiklejate liikumisteekonda. Jälgida tuleks ajutisi liikluskorraldusvahendeid.

Tööd sõltuvad tuule suunast ja kiirusest. Lõplikku asukohta saab sild paigaldatud kolmapäeva õhtuks. Suure tuulega tööd teha ei saa ja pole välistatud, et planeeritud kolme päeva asemel läheb kauem aega, sest vahepeal tuleb tööd katkestada.

INF Infra on varem sarnast tööd teostanud Tallinnas Tondi ülesõidu ehitusel, kus raudtee kõrvale valmis ehitatud kaks 500 tonnise kaaluga viadukti liigutati väga lühikeses ajaaknas oma lõplikku asukohta. Inseneride poolt välja pakutud lahendus võimaldab tunnelite ja sildade ehitusel aega kokku hoida, raudteel on raudteeliikluse katkestusaja lühendamine kriitilise tähtsusega. 

Pärnu linnavalitsus ja Infortari gruppi kuuluvad inseneri- ja ehitusettevõtted INF Infra OÜ ja AS EG Ehitus sõlmisid Pärnu uue silla projekteerimis- ja ehituslepingu möödunud aasta mais. Tänaseks on valminud sillasambad ja pealisehituse konstruktsioonid ning enamus maapealsetest rajatistest. Keskmiselt töötab objektil sada inimest, projektiga on seotud üle kuuesaja inimese ja 80 alltöövõtu ettevõtte. Sild on plaanis avada suve alguseks, 21. juunil 2025. 

Pärnu uuest sillast saab Eesti pikima, 140 meetri suuruse sildeavaga sild. Praegu on Eesti pikima sildeavaga sillad Rannu-Jõesuu ja Ihaste sild, mõlema silla pikim sildeava on 90 meetrit. Pärnu uue silla sildeava hakkab pooleteisekordselt ületama praeguseid pikima sildeavaga sildasid. Lisaks saab Pärnu uuest sillast ka Baltikumi ja Soome pikim võrkkaarsild.

Pärnu uue silla ehitus algas eelmise aasta suvel. Sillale leiti arhitektuurne ja konstruktiivne lahendus kolmanda riigihanke tulemusel. Kui varasemad sillakavandid osutusid liiga kalliks ehitada, korraldas Pärnu linnavalitsus kolmanda riigihanke võistleva dialoogi vormis, mille käigus sai ehitaja välja pakkuda nii ideelahenduse kui ehitushinna. Parimaks tunnistati INF Infra ja EG Ehitus pakkumine maksumusega 26,7 miljonit eurot.