Oviiri sõnul napib ERJK-l nii ressursse kui ka seadusandlikku jõudu.

"Kes ütleb tänapäeval, et ressursse on piisavalt? Oleme ausad, et kui komisjon loodi, siis oli ikkagi [ühikonna] teadlikkus nii palju madalam, et ka igapäevaselt lauale jõudvaid avaldusi oli vähem. Too hetk võis rahastus olla isegi piisav, aga praegu on koormus meie nõunikele ikkagi väga-väga suur. Ressursse selles osas kindlasti oleks juurde vaja," sõnas Oviir.

Erakonnaseaduse eelnõu, mis annaks ERJK-le paremad võimalused oma tööd teha, on praegu riigikogu menetluses, esimene lugemine on läbitud ja põhiseaduskomisjon sellega tegeleb, ja Oviir loodab, et see läheb läbi ja saab kiiresti seaduseks.

Küsimusele, kas valimisliidud vajaksid tõhusamat jälgimismehhanismi, vastas Oviir, et valimisliidud on keerukas teema.

"Ühel hetkel nad läksid erakonnaseadusesse seadusesse nii-öelda seltsinguna.
See on võlaõiguslik termin, mis on liiga hajus minu hinnangul selleks, et osaleda poliitikas. Justiitsministeerium on välja pakkunud, et selle asemel võiks olla mittetulundusühing, aga siis poliitikud ei ole selles kuidagi jõudnud ühisele seisukohale," rääkis Oviir.

Oviir nentis, et valimisliitude lubamine poliitilisele väljakule oli üllas: eesmärk oli tuua võimu lähemale rahvale, kuid nüüd on küsimus selles, millisel hetkel
loetakse valimisliidu tegevuse lõpetanuks.

"Kas see hetk on siis, kui valimised on läbi, sest valimisliidu kui seltsingu eesmärk on osaleda valimistel. Nüüd teine võimalus oleks seda reguleerida. Kui selle eesmärk on võimu teostamine kohalikus volikogus ja kohalikus valitsuses, siis
sellisel juhul võiks ütelda, et neil tekib täpselt samasugune aruandekohustus kui erakondadel. See poleks just üleliia suur muudatus, mis erakonnaseadusesse teha, aga ta võrdsustaks ikkagi teatud ulatuses reegleid," rääkis Oviir.

"Kui ütleme, et poliitikas on oluline järelvalve, kuidas poliitikud oma raha hangivad, ja siis öelda, et seltsinguna või valimisliiduna kandideerijate puhul ei peaks seda järelevalvet olema, siis mulle tundub see ebavõrdne kohtlemine," sõnas Oviir.

Oviir lisas, et see on tegelikult poliitiline otsus ja praeguses viimases erakonnaseaduse eelnõus on see teema lahendamata.

Kuigi praegu võiks tunduda, et paljud poliitikud eksivad erakonnaseaduse regulatsioonide vastu eriliigiliste võimalike rikkumistega, siis Oviiri sõnul eksib ikka suhteliselt marginaalne osa nendest.

"See, et neid asju on seinast seina, näitab eelkõige seda, et inimesed vähemalt Eestis on väga nutikad, et erinevaid võimalusi otsitakse ja leitakse," sõnas Oviir.

Oviir, kes tegutseb Harku vallas kohalikus volikogus, ütles, et riigi tasemel poliitikasse ta naasta ei kavatse.

"Praegu mitte mingit sellist soovi ei ole. Olen väga rahul oma tööga võrdõiguslikkuse voliniku juures õigusnõunikuna, sest ma ikkagi hingelt
ja südamelt olen jurist," sõnas Oviir.