Kui siiani on mobiilsed kiiruskaamerad mõõtnud teedel korraga ühes suunas liiklejaid, siis 1. juunist hakkavad samad kaamerad kiirust mõõtma korraga kahes suunas.

"Mõlemas suunas hakkame liikuvate sõidukite kiirust mõõtma politsei mobiilsete kiiruskaameratega, mida on üle Eesti kokku kaheksa. Seni oleme neid kasutanud sarnaselt statsionaarse kiiruskaameraga ainult ühes suunas. Kui seni on kaamera fikseerinud vaid läheneva sõiduki kiiruseületamise, siis edaspidi ka eemalduvas suunas," ütles ERR-ile politsei- ja piirivalveameti (PPA) ennetuse ja süüteomenetluse büroo juht Roger Kumm.

Kasutatakse olemasolevaid kiiruskaameraid, juurde PPA neid ei osta.

Kummi sõnul kahekordistab see muudatus kaamera mõjuala ja esmakordselt saab politsei automaatset järelevalvet teha ka mootorratturitele.

PPA liiklusjärelevalvetalituse juht Taavi Kirss ütles ERR-ile, et just mootorratturid ongi peamine põhjus, miks kaamerad uuel moel tööle pannakse. Mootorratturitega seotud liiklusõnnetused on tema sõnul kasvanud eriti paaril viimasel aastal.

Eelmisel aastal juhtus mootorratta osalusel 119 liiklusõnnetust, milles sai liikleja vigastada. Õnnetustes hukkus üheksa mootorratturit. Suurema osa õnnetustest moodustavad ühesõidukiõnnetused ehk ainult mootorratturi osalusel õnnetused, kus põhjuseks sõiduoskuse ülehindamine ja liiklusoludesse mittesobiv kiirus, öeldi ERR-ile PPA-st.

Sellel kevadel on kiiruskaamerad tuvastanud rohkem kui 400 mootorratturite kiiruseületamist.

"Ja kui me täna kaameraga tööd teeme või ka patrull tänaval tööd teeb, siis me oleme täheldanud, et mootorrattur ei ole kuidagi heitunud sellest, et politsei kuskil järelevalvet teeb, ta tunnetab, et ta on nagu karistusfookusest väljas. Kuna mootorrattal ees numbrimärki ei ole, siis teda nii palju ei peatata. Tänaseks on see tinginud olukorra, kus on hukkunud mootorratturite arv kasvanud," lausus Kirss.

Politsei kaheksal mobiilsel kiiruskaameral on korraga kahes suunas mõõtmise võime kogu aeg olemas olnud, kuid nüüd otsustati seda kasutama hakata, ütles Kirss.

"Tänasel päeval on liikluspilt niivõrd palju halvenenud ja mootorratta liiklusõnnetustes on pilt viimase paari aastaga järjest rohkem halvenenud, seega on mõistlik seda rakendada," lausus ta.

Kogu liikluses on olukord viimaste aastatega hullemaks läinud

Kuid asi pole ainult mootorratturites. Liikluses tervikuna toimuva pärast on mure nii politseil kui ka teistel ametkondadel aina suurem. Eelmisel aastal oli Eestis liikluses hukkunuid 69 ja vigastatuid 2164.

"Liikluse pilt ei lähe aastast aastasse järjest paremaks, vaid pigem halvemaks. Ja me otsime täna erinevaid meetodeid, millega me saaksime liikluspilti kuidagi paremaks saada," nentis Kirss.

Kiiruseületamisel on otsene seos umbes kolmandiku liiklusõnnetusega, näitab PPA statistika.

"Kui me vaatame natuke laiemalt seda pilti, siis mida suurem on sõidukiirus, seda suuremad on vigastused liiklusõnnetuse puhul. Ja mida väiksem on sõidukiirus, seda rohkem ma märkan enda ümber ohte ja seda kiiremini ma saan reageerida, et see õnnetus üldse ei toimuks. Meie soov on ikkagi elusid päästa ja hoida," lausus Kirss.

Kirss tõi paralleeli Tallinna kesklinnaga, kus vähendati eelmisel aastal piirkiirust 50 km/h-lt 40-le ning eelmisel aastal oli seal jalakäijatega liiklusõnnetusi vähem 36 protsenti. Trend on samasugusena jätkunud ka tänavu, märkis Kirss. "Madalam kiirus natuke, võib-olla sellega juhtide tähelepanelikkus tagab kannatanute vähenemise. Me väga loodame seda," lisas ta.

Et kiiruskaameraid ei panda kahes suunas kiirust kontrollima ainult mootorratturite tõttu, näitab ka see, et kaamerad jäävad sellel režiimil töötama aasta läbi, mitte ainult nii-öelda mootorrattahooajal.

"Aga me rakendame seda vastavalt vajadusele ja mõõdame teinekord ka ainult ühte suunda. See on meie enda valik," ütles Kirss.

Suvi, mil inimesed rohkem liiguvad, on liikluses politsei jaoks siiski kõige keerulisem aeg.

"On ju erinevad suurüritused tulemas, koolilõpupeod, on muud üritused, õhtustel aegadel joobes juhtimised, kiiruseületamised, suured kiiruseületamised. Eelmine aasta oli päris kurbi näiteid sellega, kus inimesed viga said ja hukkusid. Me soovime, et neid näiteid oleks vähem," nentis Kirss.

Liiklusjärelevalvekeskuse video Tallinna tänavatel kihutavatest mootorratturitest