Eesti majandus püsis esimeses kvartalis 0,3 protsendiga languses, teatas statistikaamet reedel. 

Heido Vitsur ütles ERR-ile, et kuivõrd möödunud aasta lõpp lõi näitajate tsükli väga tugevalt rütmist välja, oli selge, et esimene kvartal korrigeerib mingil määral eelmise aasta lõpu suurt kasvu ja saab olema halvem, kui ta tegelikult muidu oleks.

"Nii et see pilt on praegu mitte majanduse enda, vaid välismõjude poolt, maksumuudatustega tekitatud mõjude poolt häiritud," sõnas ta. "Nii et kui ei oleks olnud automaksu ja kõik muud tingimused oleks samaks jäänud, ei oleks olnud miinus 0,3, vaid midagi muud ja möödunud aasta kasv ei oleks olnud kasv, võib-olla oleks olnud null."

Vitsur ütles praeguse olukorra kohta, et katastroofi ei ole, aga hurraa ei saa samuti öelda.

Juulist tõuseb ka käibemaks ning Vitsuri sõnul ei eelne sellele ilmselt autoostubuumi, nagu oli enne automaksu ja registreerimistasu kehtestamist, samas ostetakse kindlasti rohkem kui järgnevatel kuudel.

Positiivsena tõi majandusanalüütik välja asjaolu, et tööstuslikus tootmises, mis on majanduse kõige haavatavam sektor, on juba pool aastat aset leidnud stabiliseerumine.

"Eksport ei lange, kuid seda on väga raske vaadata, sest ta kõigub kuust kuusse ja baas on ka väga kõikuv, kuid siiski trend on ülespoole paremuse suunas. Nii et see on kõige julgustavam. Muu juba sõltub sellest," tõdes ta.

Vitsuri hinnangul pärsib maksude tõus kindlasti majanduskasvu ja -aktiivsust ning kuivõrd juba praegu kaebab uuringute järgi üle poole inimestest, et raha on vähe, siis pärast maksutõusu jääb seda veelgi vähemaks. See aga tähendab väiksemat majanduslikku aktiivsust, väiksemaid kulutusi.

"Kulutused ehk ostetud ja tarbitud kaupade ja teenuste hulk on ju SKT. Nii et töötasude kasv toetab SKT kasvu, kuid samas maksude tõus tõmbab seda kõvasti tagasi," lausus ta.

Mis saab edasi, on Vitsuri sõnul peaaegu võimatu ennustada, sest maailm on nii turbulentne ning kõik, mis toimub maailmakaubanduses, rääkimata sõdadest, muudab seda veelgi turbulentsemaks.

Uusküla peab väikest langust pigem heaks näitajaks

Luminori peaökonomist Lenno Uusküla tõi välja, et kvartalivõrdluses kasvas SKT eelmisel aastal igas kvartalis 0,1 ja 0,2 protsendi vahel, selle aasta esimeses kvartalis kukkus aga suhteliselt kõrgelt automüügi kasvu toel kasvanud tasemelt 0,3 protsenti.

"See, et käesoleva aasta alguses on keeruline hoida eelmise aasta viimase kvartali taset, ei tulnud suure üllatusena. Kuigi toimus langus, siis selle väike tase on, arvestades üldist olukorda, pigem hea uudis Eesti majanduse tervise kohta," lausus ta.

Uusküla tõi välja, et aastavõrdluses on näha sisemaise nõudluse väikest kasvu ja ehkki eratarbimine langes 0,6 protsendi võrra, on võrreldes varasemaga tegemist märksa väiksema langusega.

"Investeeringud, mis on olnud tugevas languses, on aastavõrdluses stabiliseerunud. Ka varasemalt on olnud üksikuid kvartaleid, kus investeeringud suuremad, kuid need pole püsima jäänud. Veidi on oodata, et investeeringute osas olukord paraneb. Ehitussektoris on veidi paranenud olukord hoonete ehitamise osas, kuid rajatiste puhul toimus esimeses kvartalis langus," sõnas peaökonomist.

Ta lisas, et tulevikku vaadates jätkub Rail Balticu ehitus ning ka eksportivad ettevõtted julgevad rohkem tootmisvõimsusi laiendada, kui tellimused allkirjad saavad.

Uusküla hinnangul ei ole majanduskeskkond rahunenud, sest uues koalitsioonileppes on palju erinevaid maksu- ja tasutõuse.

"Muudatuste ja muudatuste muutmise protsess on toimunud regulaarselt juba mitu aastat ning lähenvate kohalike omavalitsuse valimiste lähenedes ei ole kindlust, et järgmine aasta uusi muudatusi ei too. Lähenevad ka uued riigikogu valimised. Majanduskeskkonda parandavad meetmed jõuvad aga majandusse välja märksa pikema viitajaga," ütles ta.

Selle aasta majanduskasvu väljavaade jääb Luminori peaökonomisti sõnul muutumatuks, kuid praegu oodatava ühe protsendi suuruse majanduskasvu saavutamiseks on vaja kasvada.

"Eelmisel aastal kasvas inimeste reaalne sissetulek ning intressilanguse mõjul suurenes vabalt kasutatav tulu. Kuigi selle aasta sees reaalne sissetulek halveneb, on see parem eelmise aasta sama aja tasemest. Eksporditurud on taastumas ning ettevõtted on leidnud uusi turge. Seda on näha nii töötleva tööstuse kui Eesti ekspordi statistikast," märkis ta.

Uusküla lisas, et õhus on suuri küsimärke selles osas, milline on Trumpi kaubandussegaduse lõpptulemus, kuid seal on Eesti ja Euroopa ettevõtetel võimalik ka võita, kui läbirääkimised soodsalt peaksid lõppema.

Eamets: mudelarvutused ei toimi turbulentsetel aegadel

Bigbanki peaökonomist Raul Eamets märkis, et esimese kvartali majandustulemused näitavad selgelt, et igasugused mudelarvutused ei toimi turbulentsetel aegadel.

"Statistikamet selgitas muutust automüügi volatiilsusega ehk siis väga aktiivsele aastalõpule järgnes vaikus aasta alguses," lausus ta. "Võib-olla on põhjus selles, et me hindame hinnakasvu üle? Reaalkasvu saame, kui nominaalsest kasvust lahutame hinnatõusu efekti. Aastases muutuses kasvas SKP nominaalselt neli protsenti ehk lihtne arvutuskäik näitab, et hinna deflaator, millega reaalset kasvu arvutatakse, oli 4,3 protsenti."

Kui panna kõrvale tarbijahindade muutus, siis selline hinnatõus on Eametsa sõnul päris realistlik ning seega ei saa seekord süüdistada ka hinnakasvu ülehindamist.
Positiivseks peab Eamets tööstuse lisandväärtuse kasvu ning negatiivseks transpordisektori päris suurt miinust. Energeetikasektori suur miinus tuli tema hinnangul tõenäoliselt soojast talvest, sest küttekulud olid inimestel väiksed.

"Kuna info ja side ettevõtted on jõudsalt oma teenuste hindasid tõstnud, siis avaldus see ka nende lisandväärtuse korralikus kasvus," ütles Eamets.

Positiivse näitajana tõi ta välja ka väliskaubanduse kasvunumbrid, kuid kõige suurem mõju on sisemajanduse koguproduktile tarbimisel, mis paraku langes esimeI kvartalis aasta võrdluses 0,6 protsenti.

"See ei ole üllatav, sest ka tarbijate ootused olid esimeses kvartalis jätkuvalt väga pessimistlikud. Hinnatõus paraku jätkub ka suvel, sest meid ootab ees käibemaksu tõus," tõdes Uusküla.