Väljaanne kirjutab, et selle aasta alguses hakkasid Lääne energiaettevõtted mõtteid mõlgutama, kuidas Ukraina sõja lõpu korral Venemaaga ärisuhteid taaslooma hakata.

Kreeka laevandusmagnaadid aga ei viivitanud – viimastel kuudel on Kreeka laevaomanikud saatnud Venemaa sadamatesse mitmeid laevu ja seadnud end sisse kui Moskva toornafta maailmale edasimüüjad.

Kreeka sammud vihjavad ka USA ja Moskva lähenemisele pärast USA president Donald Trumpi ametisse naasmist. Kuid Trumpi hiljutine kriitika Vene president Vladimir Putini suhtes, sealhulgas hoiatus edasiste sanktsioonide kehtestamisest, näitab, miks paljud teised lääne ettevõtted on olnud ettevaatlikud oma äritegevuse ülesehitamisel Venemaal, kirjutab väljaanne.

Kreeka laevandusettevõtted kontrollivad ühiselt maailma suurimat tankerite laevastikku, andes neile mõjusa rolli naftaturul. Hiljutised kohtumised Trumpi administratsiooni ametnikega muutsid mõned Kreeka laevandusjuhid kindlamaks, et neid ei võeta Venemaa ekspordiga tegelemise tõttu sihikule, ütlesid aruteludega tuttavad inimesed.

"Kõik tunnevad, et on turvaline tagasi minna," ütles Londonis töötav merendusanalüütik Michelle Bockmann.

USA välisministeeriumi pressiesindaja ütles, et riik soovib anda diplomaatiale võimaluse ja kui Trump teeb kindlaks, et Putin ei ole läbirääkimistest huvitatud, on "saadaval hulk meetmeid".

Laevu jälgiva ettevõtte Vortexa andmetel vedasid Kreeka laevad aprillis Läänemere ja Musta mere sadamatest välja 26 protsenti Venemaa toornaftast ja märtsis 30 protsenti – seda on kaks korda kui 2024. aastal.

Enamik teisi Euroopa ja USA tankerifirmasid on vältinud Venemaa nafta vedamist. Nad näevad riske tegutsemises riigis, mis sõdib lääneriikide valitsuste liitlasega ja mille majandus on sanktsioonide all.

Kreeka tankerid lõpetasid suures mahus Venemaa toornafta vedamise 2023. aasta lõpus, kui nafta hind tõusis üle 60 dollari piiri – meede võeti kasutusele selleks, et piirata Moskva kasumit olulisest ekspordist. Selle tõttu hakkas Venemaa toornaftat vedama varilaevastik, mille Moskva sanktsioonidest kõrvalehoidmiseks moodustas.

Kreeka on NATO ja Euroopa Liidu liige ning nõustus jõustama meetmeid Venemaa majanduse isoleerimiseks pärast 2022. aastal alanud sissetungi Ukrainasse.

Sel aastal on Brenti toornafta hind langenud 14 protsenti umbes 64 dollarini barreli kohta. Hinnalanguse taga on Saudi Araabia toodangu kasv ja mure seoses kaubandussõjaga. Venemaa barreli hind läheneb 50 dollarile, kuna riik seadis naftale sõja alguses allahindluse.