"Alates juuli algusest on Venemaa tõstnud komplekssete süvarünnakute hulka peamiselt Geran-tüüpi ründedroonide ja pettedroonide [abil] ühe kolmandiku võrra. Kui varasemalt juuni lõpus olid [ööpäeva] tipud 500 ründevahendit, siis tänaseks on see jõudnud juba 700-ni. Sellistele rünnakutele lisanduvad lühimaa ballistiliste rakettide ja tiibrakettide löögid, mida on sooritatud varasemaga võrreldavates mahtudes," kirjeldas Kiviselg reedel kaitseministeeriumis korraldatud traditsioonilisel pressikonverentsil.

"Päevased ründevahendite kogused ulatuvad nüüdseks juba 750 ühikuni ööpäevas ja hinnanguliselt on Venemaal võimekus selliseid rünnakuid kasvatada arvuliselt ka edaspidi," tõdes kolonel.

Kaitseväe luureülema sõnul on taoliste rünnakute eesmärk koormata Ukraina õhukaitse üle rünnakutega erinevate sihtmärkide pihta ja kasutada siis raskesti tabatavaid ballistilisi rakette kõrge tasuvusega sihtmärkide – olgu nendeks sõjalised või tsiviilsihtmärgid – ründamiseks.

"Selline taktika ei ole küll midagi uut, aga need mahud, mida Vene Föderatsioon kasutab, on just ründedroonide näol oluliselt suurenenud," märkis Kiviselg.

Rünnakud Vene varilaevastiku vastu

Uue arenguna tõi Kiviselg välja sel aastal toimunud edukad mittekonventsionaalsed rünnakud Venemaa varilaevastiku vastu, mis on aset leidnud Vahemere ja Musta mere piirkonnas Liibüa, Itaalia ja Türgi ranniku lähedal ning kõige viimasena 6. juulil Ust-Luuga sadama lähistel Soome lahes.

"Rünnakute meetodis küll veel täit selgust ei ole, aga eksperdid on arvanud, et kõige tõenäolisem on, et kasutatakse aegreleega veealuseid miine, mis pannakse laeva kere külge. Selliste miinide initsieerimise korral laev ei pruugi küll põhja minna enamikel juhtudel, kuid olenevalt laeva lastist ja miini asetusest, ei saa ka laeva täielikku uppumist välistada," rääkis kaitseväe luureülem.

Koloneli sõnul on praegu kokku kuue sellise rünnaku otsene mõju lahingutegevusele kaudne ja pigem väike, arvestades ka Vene varilaevastiku suurust – 700–900 laeva –, aga see toob esile varilaevastiku nõrga külje.

"Selliste rünnakute jätkumisel võib see pikemas perspektiivis mõjutada negatiivselt varilaevastiku kasutamist sanktsioonidest möödahiilimisel ning seeläbi ka Vene Föderatsiooni sõjamasina rahastamist," märkis Kiviselg.

Ta lisas, et siiani pole keegi selliste rünnakute eest vastutust võtnud.

Venemaa rünnakud näitavad soovimatust rahu kehtestada

Kiviselja sõnul jätkavad Vene relvajõud maavägede operatsioone senisel kujul ning miski ei viita Venemaa kavatsusele või tahtele sõjategevus lõpetada või rahuprotsess jõustada.

"Edasi minnakse ainult sõjaliste lahendustega. Diplomaatilised diskussioonid Vene Föderatsiooni poolt lääneriikidega on pigem venitustaktika ja soov vältida täiendavaid sanktsioone Venemaa vastu," kirjeldas ta.

"Tõenäoliselt on lähiajal küsimus ainult selles, mil määral erinevaid väeliikide ja relvaliikide võimeid kasutatakse ning kuhu Venemaa asetab oma sõjategevuse peamise rõhu," jätkas kolonel.

Kaitseväe luureülema ülevaate kohaselt ei ole Venemaa tegevustes taktikaliselt suuri muutusi toimunud. Rünnakute intensiivsus selle kuu algusest alates on olnud vahemikus 150–200 rünnakut ööpäevas ning maavägede põhirõhk on endiselt Donetski oblastis, kus liigutakse aeglaselt edasi Pokrovski ja Kostjantõnivka vahelisel alal ning Novo Pavlivka piirkonnas mööda Donetski oblasti ja Zaporižžja oblasti piiri.

"Ukraina peab Vene Föderatsiooni survele vastu ning muudab iga jalatäie maa vallutamise vaenlasele surmavalt raskeks. See on omakorda tinginud siis Vene Föderatsiooni relvajõudude intensiivsema süvalöökide kampaania," märkis Kiviselg.

"Venemaa strateegiline eesmärk sõjas ei ole muutunud. Eesmärgiks on endiselt relvajõudude ja ühiskonna kurnamine murdepunktini, kus siis Ukraina on sunnitud alistuma ja allutatakse Venemaa poliitilisele kontrollile," tõdes kolonel.

"Ühtlasi üritab Venemaa endiselt ära kasutada hetkeolukorda ning saavutada maksimaalset efekti, kus lääneriikide toetus Ukrainale on olnud heitlik ning pole saavutanud täit potentsiaali," lisas ta.