Ülemkohus peatas eelmise föderaalkohtuniku otsuse, mis keelas Trumpi administratsioonil endise presidendi Joe Bideni loodud immigratsiooniprogrammi lõpetada. Programm kaitses sisserändajaid, kes põgenesid oma koduriikidest majandusliku ja poliitilise olukorra tõttu.

Ülemkohtu otsus seab umbes 530 000 Kuubalt, Haitilt, Nicaraguast ja Venezuelast pärit migrandi riigist väljasaatmise ohtu.

Eriarvamusele jäid üheksaliikmelise ülemkohtu kaks liiget, Kentanji Brown Jackson ja Sonia Sotomayor, kes hoiatasid, et sellel oleks laastavad tagajärjed pea poole miljoni mittekodaniku jaoks, kelle viisataotlusi alles menetletakse.

Ajutine riigisviibimise staatus lubab sisserändajate USA-s töötada ja elada kaks aastat "kiireloomulistel humanitaarsetel põhjustel või olulise avaliku kasu tõttu".

Valge Maja tähistab võimalust välja saata 500 000 "sissetungijat", ütles Valge Maja personaliülema asetäitja Stephen Miller CNN-ile. "Ülemkohus astus õigustatult vahele."

Ametisse asumise päeval kirjutas Trump alla korraldusele, mis käskis sisejulgeolekuministeeriumil vabaneda sisserändajate programmidest. Märtsis, teatas sisejulgeolekuminister Kristi Noem, et plaanib humanitaarabi korras ajutiste riigisviibimise staatuste väljastamise lõpetada.

Mitmed immigrantide õiguste organisatsioonid ja ka programmis osalenud migrandid kaebasid Trumpi administratsiooni selle otsuse pärast kohtusse, väites, et nende kodumaale tagasisaatmisel võivad nad seista silmitsi tõsise ohu, tagakiusamise ja isegi surmaga.

Ülemkohus lubas ka selle kuu alguses Trumpi ametnikel tühistada ajutise kaitsestaatuse programmi, mis puudutab umbes 350 000 USA-s elavat ja töötavat Venezuela immigranti.

Humanitaarabi korras ajutiste riigisviibimiste loa andmise programme on kasutatud aastakümneid, et võimaldada sisserändajatel, kes põgenevad sõja ja muude ohtlike tingimuste tõttu oma kodumaalt USA-sse.

Bideni administratsioon kehtestas 2022. aastal ka programmi Venemaa sissetungi järel põgenevatele ukrainlastele.