Pew Research Centeri andmetel on sellise tõusu taga immigrandid, kellele president Joe Bideni administratsiooni ajal anti kaitse väljasaatmise eest – näiteks varjupaigataotlejad või need, kelle USA tolli- ja piirivalveamet piiril vabastas koos korraldusega ilmuda immigratsioonikohtusse. See väljasaatmiskaitsega rühm moodustas 2023. aastal üle 40 protsendi kogu dokumentideta elanikkonnast, vahendas uudistekanal CNN.

Pärast jaanuaris ametisse astumist on president Donald Trump immigratsioonipoliitikat karmistanud, saates õiguskaitseorganid ulatuslikele väljasaatmisreididele. Kuigi täielikud andmed pole veel saadaval, hindab Pew, et dokumentideta immigrantide arv on selle tulemusel 2025. aastal tõenäoliselt vähenenud.

Pew teatas, et kasutab silte "loata" ja "dokumentideta" mitmesuguste staatuste kirjeldamiseks, sealhulgas paljud seaduslikult Ameerika Ühendriikidesse sisenenud immigrandid, liites nendega ka ajutise elamisloaga immigrandid.

Pew leidis, et kuuest miljonist dokumentideta immigrandist, kellel on kaitse väljasaatmise vastu, oli umbes 2,6 miljonit inimest varjupaigataotlejad ja üks miljon inimest olid migrandid, kelle USA tolli- ja piirivalveamet oli vabastanud, tavaliselt korraldusega ilmuda immigratsioonikohtusse. Umbes 700 000 olid migrandid, kes sisenesid USA-sse seaduslikult ja kellele anti tingimisi vabastus.

"Paljudel neist inimestest olid humanitaarsed põhjused, mis võivad viia neile varjupaiga andmiseni USA-s," ütles Jeffrey Passel, Pew Research Centeri vanemdemograaf. "Nad põgenesid oma kodumaal toimuva mitmesuguse tagakiusamise eest," lisas ta.

Väljasaatmiskaitse on aga sageli ajutine ja võib muutuda. Trumpi administratsioon on peatanud Kuuba, Haiti, Nicaragua ja Venezuela immigrantide kaitse ning võtnud sihikule varjupaigataotlejad, kes on Ameerika Ühendriikides seaduslikult töötanud, märkis CNN.

Väljaanne lisas, et uus 14 miljoni suurune arv on märkimisväärne kasv võrreldes Pew demograafide viimastel aastatel laialdaselt tsiteeritud hinnangutega. Organisatsiooni hinnanguid kasutavad sageli seadusandjad ja immigratsioonipoliitika eksperdid.

Pew andmetel moodustasid ebaseaduslikud immigrandid 2023. aastal 4,1 protsenti USA elanikkonnast, mis on ühe protsendipunkti võrra rohkem kui 2021. aastal. Suurema osa ebaseaduslikust elanikkonnast moodustasid endiselt immigrandid, kes sisenesid riiki ebaseaduslikult või jäid riiki pärast viisa kehtivusaja lõppemist.

Kuus osariiki – California, Texas, Florida, New York, New Jersey ja Illinois – olid koduks enam kui pooltele kõigist ebaseaduslikest immigrantidest riigis.

2023. aasta andmed näitavad ka, et USA-s korrektsete dokumentideta elavate immigrantide arv kasvas kogu maailmast, sealhulgas Aasiast, Euroopast ja Kanadast tulnud inimeste arvel. Kõige olulisem kasv oli Lõuna- ja Kesk-Ameerika riikidest pärit dokumentideta immigrantide arvus, teatas Pew.

Näiteks elas 2023. aastal USA-s Venezuelast umbes 455 000 ja Kuubalt ligi 400 000 ebaseaduslikku immigranti rohkem kui 2021. aastal.