Donald Tusk on mõned aastad nüüd juba peaminister olnud. Kuidas meeleolu ja poliitiline maastik Poola ühiskonnas selle aja jooksul muutunud on?

Enne seda, kui uus valitsus Poolas moodustati detsembris 2023, siis meie firma küsitluste järgi 55 protsenti poolakatest leidis, et olukord riigis on halb. Samal ajal leidis vaid 27 protsenti, et see on hea. Sellest ajast alates oleme me seda meeleolu iga kuu jälginud oma küsitlustes. Me nägime, et kaheksa-üheksa kuu jooksul pärast valitsuse vahetust muutusid arvamused positiivsemaks üle pika aja.

Pärast seda perioodi hakkas arvamus aga tagasi liikuma pessimistlikumas suunas. 2023. aasta valimistel oli rekordiline osavõtt ja lootused uuele koalitsioonile, kui Donald Tuski valitsus vahetas võimul välja Õiguse ja Õigluse partei, olid suured. Aga suure osa avalikkuse jaoks uus valitsus pettumust valmistanud, sest nad on suutnud täita vaid üksikuid kampaania ajal antud lubadusi.

Ilmselt üks põhjus on olnud see, et valitsus ei saanud lubadusi täita, sest president oli jätkuvalt Õiguse ja Õigluse partei president?

See on üks asi. Samas on ka arvamus, et mitme partei koalitsioon ei ole abiks, sest Donald Tusk juhib oma parteid Kodanike Koalitsiooni, aga koalitsioonis on veel teised parteid ja nad ei ole alati sama meelt seadusloomes Poolas. Aga teise leeri president ei aita tõepoolest samuti, sest tal on õigus vetostada kõike, mida Tusk püüab välja pakkuda.

Räägime nüüd presidendivalimistest. Esimeses voorus Rafał Trzaskowski võitis, aga väga napilt. Miks nii napilt? Temalt oodati suuremat võitu, miks see oli ikkagi niivõrd tasavägine?

See oli üllatav, sest Rafał Trzaskowski oli selge favoriit mitme kuu jooksul enne valimisi. Tema tulemus jäi esimeses voorus kõvasti alla ootustele. Üllatav on, et parempoolsed ja äärmusparempoolsed saavutasid väga tugeva tulemuse võrreldes liberaalsemate kandidaatidega. Nende esinemine jäi nõrgemaks kui valimiseelsed küsitlused lubasid arvata.

Ma arvan, et sellel on kaks põhjust. Esiteks see, millest me juba rääkisime – kasvav frustratsioon ja tugev poliitiline polariseerumine. Meil on kaks parteid Õigus ja Õiglus ja Kodanike Koalitsioon, mis määravad Poola poliitikat juba 20 aastat. Inimesed otsivad üha enam alternatiive.

Teine faktor on mässumeelsed noored, kes kaldusid parempoolsete kandidaatide poole. Need on valijad, kes on pettunud praeguse valitsuse täitmata lubadustes. Aga neid mõjutab ka see, mis toimub välismaal. Meid ähvardab Venemaa oht ja teine faktor on Donald Trump USA-s. See on riik, mida nähakse liitlase ja julgeoleku tagajana siinses regioonis.

Kas te olete piisavalt julge ennustamaks, mis saab nüüd pühapäeval?

Võitlusse on jäänud kaks suuremat poliitilist blokki. Rafał Trzaskowski esindab Kodanike Platvormi ja Karol Nawrocki esindab parempoolseid ja Õiguse ja Õigluse parteid. Viimane küsitlus näitab, et võitlus on uskumatult tasavägine. Erinevus kahe kandidaadi vahel jääb alla ühe protsendipunkti, mõned küsitlused annavad kerge edu Trzaskowskile ja teised Nawrockile. See vahe jääb aga statistilise vea piiresse. On väga tõenäoline, et isegi valimiste lõpus avaldatav lävepakuküsitlus ei anna meile lõplikku tulemust ja me peame ootama esmaspäevani.

Pärast esimest vooru tundus, et Karol Nawrocki on teises voorus favoriit, sest parempoolsed kandidaadid võitsid esimese vooru ja on tõenäoline, et nende toetajad asuvad toetama Nawrockit. Aga valimisaktiivsus oli 2023. aastal oluliselt suurem kui nüüd esimeses voorus. See on 74 protsenti 66 protsendi vastu. See võib tähendada, et Kodanike Platvormi toetajad võivad teises voorus rohkem mobiliseeruda. See annab Trzaskowskile võimaluse. Samuti on välismaal elavatest poolakatest juba 700 000 siiani valimas käinud ja ajalooliselt ning esimese vooru põhjal me teame, et Rafał Trzaskowski võib olla tugevam nende valijate seas. Aga see on väga tihe ja tasavägine vastasseis.

Ma olen lugenud Poola meediast, et mitte kõik esimeses voorus Slawomir Mentzeni (äärmusparempoolne parlamendiliige, saavutas esimeses voorus kolmanda tulemuse – toim.) poolt hääletanud inimesed ei lähe üle Karol Nawrocki poole, vaid mõned neist võivad ka Rafał Trzaskowski poolt hääletada. Miks see nii on, miks äärmusparmepoolse poliitiku toetajad võivad ka liberaali valida?

Tegemist on valdavalt mässumeelsete noorte hääletajatega, kes on pettunud kahes suuremas parteis. Nad ei toeta kumbagi kandidaati. Oma uuringute põhjal näeme me, et Mentzeni toetajad hääletavad valdavalt Nawrocki poolt, kui ma õigesti mäletan, siis vaid 15 protsenti neist on valmis hääletama Trzaskowski poolt ja paljud neist ei lähe üldse valima.