Saksa kaitseväe ehk Bundeswehri juht kindral Carsten Breuer rõhutas intervjuus BBC-le, et NATO jääb Ukraina sõja küsimuses ühtseks, hoolimata Ungari ja Slovakkia hiljuti väljendatud eriarvamustest.

Kindral Breueri sõnul seisab NATO silmitsi väga tõsise ohuga Venemaa poolt- ohuga, mida ta enda hinnangul ei ole oma 40 teenistusaasta jooksul kunagi varem kogenud.

Praegu suurendab Venemaa Breueri sõnul oma varusid tohutus mahus, tootes igal aastal ligikaudu 150 lahingutanki.

"Mitte iga tank ei lähe Ukrainasse, vaid neid läheb ka varudesse ja uutesse sõjalistesse struktuuridesse," ütles Saksa relvajõudude juhataja.

Venemaa tootis 2024. aastal ka neli miljonit 152 mm mürsku suurtükiväele, mis kõik ei jõudnud Ukrainasse, lisas kindral Breuer.

"Seal on kavatsus ja varud kogunevad võimalikuks tulevaseks rünnakuks NATO Balti riikide vastu," ütles ta.

"See on see, mida analüütikud prognoosivad – 2029. aastat. Me peame olema valmis aastaks 2029. Kui te küsite, kas on garantiid, et midagi ei juhtu enne seda, siis ütlen: ei, ei ole. Seega peame olema valmis kasvõi täna õhtul võitlema," ütles ta.

Paljud on pikka aega kartnud rünnakut NATO riikide vastu, kuna see võib vallandada suurema sõja Venemaa ja USA vahel, mis on NATO oluline liige. NATO lepingu artikli 5 kohaselt tähendab iga rünnak liikmesriigi vastu, et teised liikmed peavad asuma tema kaitsele.

Kindral Breuer tõstis ühe haavatavama alana esile nn Suwalki koridori– piirkonna, mis piirneb Leedu, Poola, Venemaa ja Valgevenega.

"Balti riigid on tõesti venelastega kokku puutunud ja kui te seal olete, siis te tõesti tunnete seda, ka läbirääkimistel, mida me seal peame," ütles ta. Ta lisas, et eestlased on kasutanud võrdlust metsatulekahju läheduses olemisest - tuntakse kuumust ja nähakse leeke, samas kui Saksamaal nähakse vaid natuke suitsu horisondi kohal ja mitte midagi enamat.

BBC küsis ka NATO ühtekuuluvuse kohta, võttes arvesse Ungari ja Slovakkia tihedamaid suhteid Moskvaga. Kindral Breuer kinnitas, et liit on endiselt terve. Ta viitas Soome ja Rootsi otsustele NATO-ga ühineda vahetult pärast Ukraina sõja algust.

"Ma pole kunagi näinud sellist ühtsust, nagu praegu on NATO riikide ja sõjaväejuhtide vahel," ütles ta.

"Kõik nad mõistavad ohtu, mis hetkel NATO-le läheneb. Kõik mõistavad, et me peame arenema kollektiivkaitse suunas. See on kõigile selge. Kiireloomulisust on näha," lisas Breuer.

Kindral Breueri sõnavõtud on järjekordne märk sellest, et Saksamaal on oluliselt muutunud suhtumine kaitsesse ja Venemaasse.