Sõja 1195. päev: Venemaa ründas Harkivit ballistiliste rakettide ja droonidega

Venemaa ründas Harkivit ballistiliste rakettide ja droonidega. Zelenski hoiatas ukrainlasi massiivse õhurünnaku ohu eest. Ukraina julgeolekuteenistus SBU teatas pühapäeval, et droonirünnakutega Vene sõjalennukitele tekitatud kahju ulatub seitsme miljardi dollarini.
Oluline esmaspäeval, 2. juunil kell 21.20:
- Venemaa eeltingimused relvarahuks pole Ukrainale vastuvõetavad;
- Ukraina ja Venemaa leppisid kokku uue sõjavangide vahetuse ja surnukehade üleandmise;
- Zelenski: suudame ise katta kuni 40 protsenti oma relvavajadusest;
- Ukraina delegatsioon kohtus Istanbuli kõneluste eel Euroopa ametnikega;
- Zelenski: Ukraina jätkab Istanbulis täieliku relvarahu pakkumist;
- Ukraina: Venemaal hävitati vähemalt 13 lennukit;
- Venemaa rünnakutes hukkus üheksa ja sai vigastada 49 tsiviilisikut;
- Ukraina delegatsioon saabus Istanbuli kõnelustele Venemaaga;
- Venemaa teatas 162 Ukraina drooni allatulistamisest;
- Venemaa ründas Harkivit ballistiliste rakettide ja droonidega;
- Zelenski hoiatas ukrainlasi massiivse õhurünnaku ohu eest;
- Kiiev: Venemaale tekitasid droonirünnakud seitsme miljardi eest kahju;
- Rubio ja Lavrov pidasid enne Ukraina kõnelusi telefonivestluse;
- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1140 sõdurit.
Venemaa eeltingimused relvarahuks pole Ukrainale vastuvõetavad
Venemaa läbirääkijad esitasid esmaspäeval Istanbulis toimunud kohtumisel Ukrainale kaks eeltingimuste varianti, mille täitmisel nõustuks Moskva relvarahuga. Need nõudmised ja lõpliku rahulepingu sõlmimise tingimused on nii ulatuslikud, et Kiievil ei ole võimalik nendega nõustuda ning seda tunnistas juba ka Ukraina presidendiadministratsiooni ülem.
Ukraina ja Venemaa leppisid kokku uue sõjavangide vahetuse ja surnukehade üleandmise
Ukraina ja Venemaa teatasid esmaspäeval Istanbulis toimunud rahuläbirääkimiste järel, et leppisid kokku uues sõjavangide vahetamises ning 12 000 hukkunud sõduri surnukehade vastastikuses üleandmises, kuid relvarahu kehtestamises edasi ei liigutud.
Sõjas olevate riikide esindused kohtusid vaevalt tunniks, mis oli nende teine näost-näkku läbirääkimiste voor alates 2022. aasta märtsist. Kohtumise järel teatas Türgi president Recep Tayyip Erdoğan, et tegemist oli suurepärase kohtumisega ning lisas, et loodab korraldada oma riigis ka Venemaa režiimijuhi Vladimir Putini ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski kohtumise USA presidendi Donald Trumpiga.
Kuid kavandatud relvarahu osas, mida Ukraina, tema Euroopa liitlased ja Washington on kõik kutsunud Venemaad üles aktsepteerima, läbimurret ei toimunud.
Zelenski: suudame ise katta kuni 40 protsenti oma relvavajadusest
Ukraina suudab katta kuni 40 protsenti oma relvavajadusest kodumaise toodanguga, kuid selleks on vaja stabiilset rahastamist, ütles president Volodõmõr Zelenski esmaspäeval Vilniuses.
"Ukraina suudab katta kuni 40 protsenti oma relvavajadusest kodumaise toodanguga, kuid selleks on vaja stabiilset rahastamist. Meie operatsioonid näitavad, millist mõju võivad avaldada investeeringud, eriti droonidesse. Ja meil on endiselt hädasti vaja õhutõrjesüsteeme, eriti süsteeme Patriot ja rakette," ütles Zelenski Ida-Euroopa ja Balti riikide ühenduse Bukaresti Üheksa (B9) ja Põhjamaade tippkohtumisel.
Ta lisas, et ühelt poolt on Venemaa alustanud suvist pealetungi, kuid teiselt poolt on ta sunnitud tegelema diplomaatiaga.
"Ja see on meile kõigile nii väljakutse kui ka tegelik võimalus proovida see sõda lõpetada," lisas president.
Zelenski sõnul on Euroopal koos USA-ga paremad relvad kui Venemaal.
"Meil on ka tugevamad taktikalised lahendused. Meie eilne operatsioon "Ämblikuvõrk" tõestas seda. Venemaa peab tundma, mida tähendavad tema kaotused. See lükkab teda diplomaatia poole," rõhutas Zelenski.
Ta kutsus tippkohtumise osalisi üles küsima oma luureametnikelt, mida Venemaa sel suvel Valgevenes plaanib.
"Kui nad on nii julged, et valmistuvad rünnakuks sealt, peame ühendama jõud. Ja praegu tähendab see Ukraina tugevdamist, et saaksime selle sõja peatada ja selle levimist vältida," lisas Ukraina president.
Ukraina delegatsioon kohtus Istanbuli kõneluste eel Euroopa ametnikega
Türki Istanbuli saabunud Ukraina ametiisikud kohtusid esmaspäeval enne teist kõnelustevooru Venemaaga Saksamaa, Itaalia ja Suurbritannia ametnikega, ütles Ukraina välisministeeriumi kõneisik.
"Pooled koordineerisid enne Ukraina ja Vene delegatsioonide tänast kohtumist oma positsioone. Ukraina delegatsiooni liikmed kinnitasid Ukraina pühendumist rahupüüdlustele," ütles välisministeeriumi esindaja.
Kohtumine peaks algama kell 13.00.
Zelenski: Ukraina pakub Istanbulis täieliku relvarahu sõlmimist
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et Ukraina jätkab Istanbulis täieliku relvarahu pakkumist hoolimata Venemaa Föderatsiooni vastuettepanekute puudumisest.
"Me pakume jätkuvalt täielikku, tingimusteta relvarahu ning kõiki väärilisi ja ratsionaalseid samme, mis suudavad tagada kestva ja usaldusväärse rahu," sõnas Zelenski pühapäeva õhtul. "Ukraina ettepanek, mille me venelastele tegime, on loogiline ja realistlik."
Ta rõhutas, et Vene pool pole oma memorandumit üle andnud.
Zelenski märkis, et ta arutas pühapäeval Ukraina kaitseministri Rustem Umerovi, Ukraina välisministri Andri Sõbiha, presidendi kantselei juhi Andri Jermaki ning luure- ja sõjaväejuhtidega esmaspäeval Istanbulis toimuvate Ukraina ja Venemaa delegatsioonide kohtumise ootusi.
"Sellele [Vene Föderatsiooni ettepanekute puudumisele] vaatamata püüame saavutada vähemalt mõningaid edusamme teel rahu suunas," sõnas Zelenski.
Ukraina: Venemaal hävitati vähemalt 13 lennukit
Venemaal hävitati veel 13 lennukit, teatas esmaspäeval Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu väärteabe vastu võitlemise keskuse juht Andri Kovalenko.
"Hävitati vähemalt 13 Vene lennukit," kirjutas Kovalenko Telegramis, kuid ei andnud täpsemat teavet, millal või kuidas lennukid hävitati.
Kovalenko teatas pühapäeva pärastlõunal operatsioonist "Ämblikuvõrk", mille käigus rünnati vähemalt nelja sõjaväelennuvälja Venemaal, kuid ei täpsustanud, kui palju lennukeid seal hävitati või kahjustati.
Venemaa rünnakutes hukkus üheksa ja sai vigastada 49 tsiviilisikut
Venemaa rünnakutes Ukrainale on esmaspäeval hukkunud vähemalt üheksa tsiviilisikut ja sai vigastada saanud vähemalt 49, teatasid piirkondlikud võimud 2. juunil.
Rünnakud toimusid ajal, mil Ukraina ja Venemaa ametnikud valmistuvad pidama Istanbulis rahukõneluste teist vooru.
Venemaa ründas Ukrainat 80 Shahed-tüüpi ründedrooni ja peibutusvahendiga, samuti kolme ballistilise raketi Iskander-M või KN-23 ja ühe tiibraketiga Iskander-K, teatas Ukraina õhuvägi.
Ukraina õhutõrje tulistas alla 15 drooni ning 37 drooni toodi alla elektrooniliste vahendite abil või kadusid radaritelt.
Dnipropetrovski oblastis sai Vene suurtükiväe ja droonirünnakutes Nikopoli rajooni vastu vigastada kolm meest vanuses 51, 68 ja 72, kes kõik viidi haiglasse, teatas kuberner Serhii Lõsak. Väidetavalt said kahjustada meditsiiniasutus, tuletõrjeosakond ja kauplus.
Venemaa rünnakutes Donetski oblasti vastu hukkus Kostjantõnivkas üks ja sai viga kolm inimest, sõnas kuberner Vadõm Filaškin. Veel üks tsiviilisik sai Hrõšõne külas Vene löögis vigastada.
Venemaa ründas Harkivi oblastit droonide, ballistilise raketi ja muu relvaga. Piirkonnas sai vigastada 12 inimest, sealhulgas kaks last, ütles kuberner Oleh Sõniehubov.
Hersoni oblastis sai kolm inimest surma ja 19 vigastada, sealhulgas kaks last, teatas kuberner Oleksandr Prokudin. Kahjustada said kolm kõrghoonet, seitse maja, laod ja muud kinnistud.
Mõkolaivi oblastis viidi Venemaa droonirünnaku tõttu haiglasse 65-aastane mees ja 60-aastane naine, teatas kuberner Vitalii Kim.
Venemaa rünnakutes Zaporižžja oblasti vastu hukkus viis ja sai vigastada üheksa inimest, teatas kuberner Ivan Fedorov. Vene väed lasid piirkonna vastu välja rakette, liugpomme, droone ja muid relvi.
Tšernihivi oblastis põhjustas Venemaa rünnak tootmishoone ruumides ulatusliku tulekahju, teatas riiklik päästeteenistus.
Ukraina delegatsioon saabus Istanbuli kõnelustele Venemaaga
Ukraina delegatsioon saabus esmaspäeva hommikul Istanbuli, kus toimub Venemaaga peetavate otsekõneluste teine voor, ütles Ukraina välisministeeriumi kõneisik.
Kõnelused peaksid algama kell 13.00 kohaliku aja järgi.
Venemaa teatas 162 Ukraina drooni allatulistamisest
Vene õhujõud tulistasid pühapäeva õhtul alla 162 Ukraina drooni, teatas Vene kaitseministeerium esmaspäeval enne Kiievi ja Moskva otsekõneluste teise vooru algust Istanbulis.
"Õhutõrje hävitas pühapäeva õhtul 162 Ukraina drooni," teatas Vene kaitseministeerium, lisades, et valdav osa droonidest tulistati alla piirialadel Ukrainaga.
Venemaa ründas Harkivit ballistiliste rakettide ja droonidega
Venemaa ründas öösel droonide ja ballistiliste rakettidega Harkivi linna, vigastades vähemalt kuut inimest, sealhulgas last, teatasid kohalikud võimud esmaspäeva varahommikul.
Droonirünnakud linna Kholodnohirskõi linnaosale vigastasid kuut inimest, sealhulgas seitsmeaastast poissi, teatas Harkivi linnapea Ihor Terehhov.
Kaks Venemaa ballistilist raketti võtsid sihikule ka Kiievski rajooni, ütles Terehhov ning märkis, et üks rakettidest tabas teed kohalikust koolist vaid mõnekümne meetri kaugusel. Teine tabas piirkonda kõrghoonete läheduses, purustas aknad ja kahjustas fassaade. "On ime, et inimohvreid ei olnud," lisas Terehhov.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski hoiatas varem, et Venemaa võib valmistuda järjekordseks suurrünnakuks Ukraina vastu seoses Kiievi eduka operatsiooniga Vene sõjalennukite vastu.
Harkivi linn ja seda ümbritsev piirkond sattusid ka ööl vastu pühapäeva Venemaa massilise droonirünnaku alla. Venemaa saatis Ukraina poole rekordiliselt ligi 500 drooni.
Kirde-Ukrainas asuv Harkivi oblast on Venemaa raketi-, drooni- ja pommirünnakute regulaarne sihtmärk. Venemaa on sageli rünnanud tihedalt asustatud linnaosasid Harkivi linnas, tabades elamuid ja tsiviiltaristut.
Zelenski hoiatas ukrainlasi massiivse õhurünnaku ohu eest
Ukraina luureandmetel valmistusid okupandid Venemaa sõjaväelennuväljadele toimunud ulatusliku rünnaku eelõhtul järjekordseks Ukraina massiivseks pommitamiseks, rääkis Ukraina president Volodõmõr Zelenski oma igaõhtuses videopöördumises, mida vahendas uudistekanal Ukrinform.
Zelenski sõnul suurendasid sissetungijad igal nädalal Ukrainat rünnanud droonide arvu ja eelmisel ööl registreerisid õhujõud peaaegu 500 mehitamata õhusõidukit. Nüüd on venelased ühtlasi ette valmistanud rakettide Kalibr merelt laskmise.
Zelenski rõhutas, et ukrainlased ei tohiks ignoreerida õhuhäiresireene.
"Me mõistame, kellega meil tegemist on. Me kaitseme end kõigi vahenditega," sõnas Zelenski.

Kiiev: Venemaale tekitasid droonirünnakud seitsme miljardi eest kahju
Ukraina julgeolekuteenistus SBU teatas pühapäeval, et droonirünnakutega Vene sõjalennukitele tekitatud kahju ulatub seitsme miljardi dollarini.
"Seitse miljardit dollarit: see on hinnanguline kahju vaenlase strateegilisele lennundusele, mida täna SBU erioperatsiooni tulemusel tabati," teatas SBU sotsiaalmeedia postituses.
Ukraina korraldas droonirünnakuid Vene sõjalennuväljadele viies oblastis.
1. juunil ütles SBU allikas väljaandele Kyiv Independent, et erioperatsiooni käigus sai tabamuse rohkem kui 40 Venemaa pommitajat Vene Föderatsioonis asuvates õhuväebaasides.
Zelenski kiitis Venemaa lennubaasid sihtmärgiks võtnud massilise droonirünnaku hiilgavaid tulemusi ja nimetas seda Ukraina kõige kaugema ulatusega operatsiooniks enam kui kolm aastat kestnud sõjas.
Zelenski kinnitas ühtlasi, et droonirünnakute ettevalmistamisega seotud agendid olid Venemaa territooriumilt õigeaegselt ära toodud.
Venemaa kaitseministeerium teatas enne seda mitme rünnakus osalenu vahistamisest.
Zelenski ütles, et Venemaa lennubaaside vastu suunatud massilises rünnakus kasutati 117 drooni.
"Operatsioonis lasti käiku kokku 117 drooni. Ja vastav arv droonioperaatoreid töötas," sõnas Zelenski avalduses.
"Tabamuse sai 34 protsenti lennuväljadel asunud strateegiliste tiibrakettide kandjatest," lisas ta.
Rubio ja Lavrov pidasid enne Ukraina kõnelusi telefonivestluse
Venemaa välisminister Sergei Lavrov ja tema USA kolleeg Marco Rubio rääkisid pühapäeval telefonitsi ja arutasid uut Ukraina rahukõneluste vooru, teatas Venemaa riiklik meedia.
"Kaks diplomaati vahetasid seisukohti mitmete Ukraina kriisile poliitilise lahenduse leidmisele suunatud algatuste osas. Eelkõige Venemaa ja Ukraina vaheliste otsekõneluste taasalustamise kohta Istanbulis 2. juunil," teatas Venemaa välisministeerium uudisteagentuuri TASS vahendatud avalduses.
Rubio kutsus eelmisel nädalal Moskvat üles pidama Ukrainaga nii-öelda heas usus kõnelusi.
"Välisminister Rubio kordas USA presidendi Donald Trumpi üleskutseid konstruktiivseks ja heas usus dialoogiks Ukrainaga kui ainsa teega selle sõja lõpetamiseks," ütles USA välisministeeriumi pressiesindaja Tammy Bruce.
"Venelased ei ole oma memorandumit endiselt kellegagi jaganud. Meil ei ole seda, Türgil ei ole seda ja ka Ameerika Ühendriikidel ei ole seda," ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski oma pühapäevaõhtuses pöördumises.
"Sellest hoolimata püüame saavutada vähemalt mingitki edu rahu suunas," sõnas Zelenski.
Ukraina delegatsiooni juhib taas riigi kaitseminister Rustem Umerov.
Zelenski sõnul on Ukraina peamisteks eesmärkideks täielik ja tingimusteta relvarahu ning sõjavangide ja röövitud laste tagastamine.
Venemaa delegatsiooni juhib president Vladimir Putini abi Vladimir Medinski, kes juhtis delegatsiooni ka maikuu kohtumisel. Vene meedia kinnitas, et Venemaa delegatsioon lahkus pühapäeval Istanbuli.
Venemaa president Vladimir Putin lükkas tagasi Türgi ettepaneku, mille kohaselt oleks läbirääkimisi peetud mõlema riigi presidentide juhtimisel.
Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1140 sõdurit
Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 989 700 (võrdlus eelmise päevaga +1140);
- tankid 10 874 (+2);
- jalaväe lahingumasinad 22 663 (+7);
- suurtükisüsteemid 28 575 (+48);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1401 (+0);
- õhutõrjesüsteemid 1175 (+2);
- lennukid 372 (+0);
- kopterid 336 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 38 622 (+256);
- tiibraketid 3271 (+3);
- laevad / kaatrid 28 (+0);
- allveelaevad 1 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 50 462 (+137);
- eritehnika 3905 (+2).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Valner Väino, Mait Ots
Allikas: BNS, The Kyiv Independent