Venemaa on käivitanud üleriigilise inimjahi, et tabada kaasaja ühe kõige julgema ja filigraansemalt ellu viidud sõjalise operatsiooni võtmetegelane, kirjutas Briti väljaanne Daily Mail teisipäeval.

Hingematva ulatuse ja mõjuga operatsioonis "Ämblikuvõrk" tabasid Ukraina kamikaze-droonid üheaegselt nelja Vene sõjaväelennuvälja, mis asusid kolmes eri ajavööndis, üksteisest tuhandete kilomeetrite kaugusel. Eri andmetel tehti lennuvõimetuks umbes kolmandik Vene strateegilistest kaugpommitajatest ning rünnaku hind võis Venemaa jaoks ulatuda kuni seitsme miljardi dollarini. Venemaa sõjablogijad on võrrelnud rünnaku ootamatust ja laastamistöö ulatust sellega, mille jaapanlased korraldasid USA mereväele Teise maailmasõja ajal Pearl Harboris.

Daily Mail püüdis esmaspäevaks teada olnud faktidele tuginedes kokku kirjutada selle, kuidas suutsid ukrainlased sellise rünnaku teoks teha.

Briti leht märkis, et alates täiemahulisest sissetungist Ukrainasse 2022. aasta veebruaris on Venemaa raskepommitajad põhjustanud Ukrainas laialdaselt surma ja hävingut, olles platvormiks, millelt on lastud välja sadu tiibrakette. Need on välja tulistatud sügaval Venemaa territooriumil, mis on väljaspool Ukraina õhutõrjesüsteemide tegevusulatust.

Kui Ukraina ründedroonide lennuulatus ja löögitäpsus kasvas, viidi Vene pommituslennukid veel sügavamale tagalasse, mõnel juhul isegi Siberisse või Arktikasse polaarjoone taha.

Nii kutsuski Ukraina president Volodõmõr Zelenski poolteist aastat tagasi välja SBU kindralleitnandi Vassõl Maliuki ja käskis tal leida viis, kuidas rünnata kaugele peidetud Vene raskepommitajaid. Ta pidi leidma viisi tabamaks Ukrainast tuhandete kilomeetrite kaugusel, tema rakettide ja droonide lennuulatusest väljas olevaid sihtmärke, mida lisaks kaitses ka maailma üks kõige arenenumaid õhutõrjesüsteeme.

Nii tuligi kellelegi idee, mis algul pidi paistma hullumeelsena – miks mitte sõidutada kamikaze-droonid veoautodes Vene õhubaaside juurde ja lennutada nad sealt üle tara?

Selleks tuli aga droonid smugeldada Venemaale ja panna nad kuhugi turvaliselt varjule. Rünnaku hetke saabumisel tuli need aga peita tarbesõidukitele, mis ei tekitaks kahtlusi. Kõike seda tuli teha enne, kui sai droonid õhku tõsta ja saata sihtmärkide pihta selliselt, et ei tabataks kohapealseid operaatoreid.

Seega oli vaja baasi Venemaa territooriumil, millest kogu operatsiooni logistikat saaks planeerida ja kust rünnak käivitada. See tähendas aga Ukrainale vajadust omada kohapeal, vaenlase liinide taga, oma esindajat. Arusaadavalt oleks selline isik suures ohus.

"Ämblikuvõrgu" kontori asukohaks Venemaal valiti Tšeljabinski linn, mis asub Moskvast enam kui 1600 kilomeetrit ida pool, kuid kõigest – ja see võis olla oluline arvestades operatsiooniga kaasnevat salakaubaveo aspekti – umbes 150 kilomeetri kaugusel Kasahstani piirist.

Venemaa sõjablogijad tuvastasid ka operatsiooni keskuseks oleva lao asukoha Tšeljabinskis, mida renditi 350 000 rubla (umbes 3900 euro) eest kuus. Väidetavalt pandi seal kokku nii droonid kui ka nende stardiplatvormid ja saadeti sealt teele. Zelenski väitel olevat see "kontor" asunud Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) kohaliku peakorteri läheduses, aga ta ei avaldanud selle täpset asukohta.

Kuid seda äärmiselt keerulist ja kõrgete panustega operatsiooni pidi keegi ka kohapeal juhtima ning Venemaa siseministeerium peabki juhiks Timofejevit, kelle nime ja fotot võimud levitavad, seades tema tabamise oma prioriteediks.

Russians publish photo of main suspect in drone attacks on Russian airbases

Russian security services are searching for 37-year-old Artem Tymofeyev, who is allegedly the owner of the trucks from which the drones were launched. Reports say he was born in Zhytomyr, later… pic.twitter.com/IVkaLMFigE

— Olena Rohoza (@OlenaRohoza) June 2, 2025

Venemaa allikate sõnul sündis Timofejev Ukrainas Žõtomõri linnas, elas Kiievis ja kolis mitu aastat tagasi Tšeljabinskisse, töötades seal ettevõtjana.

Daily Mail küsis, kas Timofejev võis olla algusest peale nn uinunud agent. Aga isegi kui ta seda oli, ei teinud ta saladust oma toetusest Ukrainale, olevat tema sõbrad väidetavalt öelnud. Aga see ilmselt ei pälvinud tähelepanu, kuna Ukrainast nii kaugel ja strateegiliselt nii ebaolulises kohas ei tundunud see eriti oluline. Nagu üks vene blogija ütles, oli ta "hunt lambanahas", märkis Daily Mail.

Droonid pidid startima veoautode haagistele paigutatud puitmajadest. President Zelenski sõnul juhiti neid sihtmärkidele kaugjuhtimise teel suure distantsi tagant.

Rünnakuteks oli välja valitud neli Vene õhujõudude baasi: Siberis Irkutski oblastis asuv Belaja lennuväli, mis asub Ukrainast enam kui 4000 kilomeetri kaugusel; Murmanski lähedal polaarjoone taga paiknev Olenja õhubaas; Diagilevi õhubaas Rjazani oblastis; sõjalennuväli Ivanovo linna lähedal.

Aga kuidas saada droonid Kasahstani piiri lähedalt nendesse kohtadesse? Tšeljabinsk asub Murmanskist 3200 kilomeetri kaugusel, 2800 kilomeetri kaugusel Irkutskist ja enam kui 1600 kilomeetri kaugusel ülejäänud kahest lennubaasist.

Selliseid vahemaid läbivad vene veoautojuhid siiski rutiinselt, märkis Daily Mail. Ja see oli hiilgavalt lihtne meetod, mille abil sellise kõrgtehnoloogilise rünnaku sai ellu viia.

Tundub, et Artjom värbas neli pikamaasõidu kaubaauto juhti, et transportida seda, mis nende arvates olid lihtsalt puitmajad, Venemaa erinevatesse kohtadesse. SBU avaldatud info kohaselt olid droonid peidetud majade katuste alla. Venemaa allikate sõnul olid kõik veoautod registreeritud Artjomi nimele.

Tšeljabinskist pärit autojuht Aleksandr (55) olevat väidetavalt teatanud uurijatele, et sai käsu viia puitmajad Murmanski oblastisse ärimehelt, kelle nimi oli Artjom, kes andis talle ka veoauto.

Juht Andrei (61) teatas väidetavalt, et Artjom käskis tal puidust majad Irkutski oblastisse vedada. Autojuht Sergeil (46) oli samasugune lugu rääkida – tal kästi vedada moodulmaju Rjazani oblastisse, neljas juht saadeti Ivanovosse. Nii seati paika kulissid "Ämblikuvõrgu" suurejoonelisele lõpplahendusele, märkis leht.

"Ämblikuvõrgule" eelnesid mõlemalt poolt karmid rünnakud

Kaks ööpäeva enne oli Ukraina rünnanud sihtmärke Venemaa Kaug-Idas, Vladivostokis, 11 000 kilomeetri kaugusel oma piirist, mis oli Ukraina kõige kaugem rünnak. Laupäeva õhtul hukkus vähemalt seitse inimest ja veel 69 sai vigastada, kui Ukrainaga külgnevas Venemaa Brjanski oblastis sõitis rong otsa samal hetkel toimunud plahvatuses purunenud sillale.

Kättemaksu ei tulnud kaua oodata – mõni tund hiljem käivitas Venemaa sõja suurima droonirünnaku, milles saatis Ukraina pihta kokku 472 drooni. Järgmisel hommikul, pühapäeval, 1. juunil tabas Vene rakett Dnipro oblastis polügooni, tappes 12 sõdurit ja haavates veel 60. See ajendas Ukraina maavägede komandöri tagasi astuma.

Pühapäeval, 1. juunil tähistatakse Venemaal transpordilennuväe päeva.

Samal päeval oli autojuht Aleksandrile helistanud mobiilile tundmatu inimene, kes ütles talle täpselt, kus peatuda. See oli Rosnefti bensiinijaam Olenja õhubaasi kõrval. Andreile oli antud korraldus parkida auto Usolje-Sibirskojes Teremoki kohvikus, mis asub Belaja baasi kõrval.

Peaaegu kohe, kui autojuhid oma sõidukid ära parkisid, näis maailm nende ümber plahvatavat, kirjeldas Daily Mail.

SBU andmetel avati kaugjuhtimise teel veoautode haagistel seisvate puitmajade katused ja sealt väljusid droonid, millel jäi sihtmärkideni lennata mõnisada meetrit.

Üllatus oli täielik ja kohalikud kaitsemehhanismid abitud. Kuna kõik neli rünnakut käivitati samal ajal, siis näis, et sellega püüti ära hoida võimalus eelhoiatuseks, millega saanuks järgnevad rünnakud nurjata.

Sotsiaalmeedias avaldatud videokaadritest Belaja baasi rünnakust on näha, kuidas Andrei veoki tagumisest treilerist tõusevad õhku droonid. See on pargitud õhubaasi perimeetri kõrval kulgeva tiheda liiklusega maantee äärde. Katusepaneelidena paistvad tükid lebavad veoki kõrval maas, mis viitab sellele, et need pigem libistati katuselt, mitte ei avanenud hingedel.

Autojuht Sergei ei saanud isegi võimalust peatuda enne, kui tema Scania veoauto haagise katus pealt liikus ja sealt droonid väljusid, mis seejärel sihtmärgiks olnud baasi poole lendasid.

https://t.co/dUc8eotTL8 https://t.co/XqTbdIS9Su

— OSINTtechnical (@Osinttechnical) June 1, 2025

President Zelenski sõnul kasutati rünnakutes 117 kamikaze-drooni, mida juhtis sama arv piloote. Seega oleks iga õhubaasi võinud tabada üheaegselt ligi 30 drooni. Allikad viitavad sellele, et SBU kasutas suurte kavdrokopteritega suhtlemiseks ja nende suunamiseks Venemaa enda mobiilsidevõrku. Selleks pidid neil olema Vene SIM-kaardid või modemid.

Rünnaku sihtmärgid olid oma liikumatuses abitud nagu pardid ning hävitustöö tohutu, kirjeldas Daliy Mail. Ukrainlaste edastatud videos Belaja baasist on näha korralikult pargitud Vene kaugpommitajate rida, mida on filmitud nende kohal lennanud droonilt. Ühte pommitajat tabab teine ​​droon, mis plahvatab kaameradrooni lähenedes.

pic.twitter.com/Dm2gpDFnHW

— OSINTtechnical (@Osinttechnical) June 1, 2025

Ukrainlaste väitel oli hävitatud 41 lennuki hulgas on ka Venemaa varajase hoiatuse- ja juhtimislennuk A-50, mida Venemaal on järgi ainult mõni üksik. Esimestelt satelliidipiltidelt Belaja rünnaku tulemustest paistab, et hävinud on kuus Tu-22 tüüpi pommitajat ja nähtavalt kahjustatud Tu-95MS.

"Me lööme neid merel, õhus ja maapinnal," kuulutas SBU pärast "Ämblikuvõrku". "Vajadusel saame nad ka maa alt kätte," lisas Ukraina luure.

Aga mis sai salapärasest härra Timofejevist, küsis Daily Mail ning vastas, et kõik operatsiooni taga olevad isikud on SBU väitel juba pikka aega Ukrainas.

Vene võimude jaoks raskendab uurimist ka see, et rünnakuks kasutatud puitkonteinerid süttisid pärast oma ülesande täitmist.

Afterwards, the Ukrainian launch truck self-destructed. https://t.co/aCaeDOPlBY pic.twitter.com/q5OdkM5A33

— OSINTtechnical (@Osinttechnical) June 1, 2025