Sõjas olevate riikide esindused kohtusid vaevalt tunniks, mis oli nende teine näost-näkku läbirääkimiste voor alates 2022. aasta märtsist. Kohtumise järel teatas Türgi president Recep Tayyip Erdoğan, et tegemist oli suurepärase kohtumisega ning lisas, et loodab korraldada oma riigis ka Venemaa režiimijuhi Vladimir Putini ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski kohtumise USA presidendi Donald Trumpiga.

Kuid kavandatud relvarahu osas, mida Ukraina, tema Euroopa liitlased ja Washington on kõik kutsunud Venemaad üles aktsepteerima, läbimurret ei toimunud.

Moskva väidab, et otsib pikaajalist lahendust, mitte pausi sõjas, Kiiev aga viitab, et Putin ei ole rahust huvitatud.

Vene delegatsiooni juhtinud Kremli nõunik Vladimir Medinski ütles pärast kohtumist, et Venemaa läbirääkijad andsid oma Ukraina kolleegidele üle üksikasjaliku memorandumi, milles on välja toodud Moskva tingimused täielikuks relvarahuks. Medinski selgitas, et Moskva on teinud ettepaneku kehtestada teatud rindelõikudes kahe- kuni kolmepäevane vaherahu, et surnud sõdurite surnukehad saaks kokku koguda.

Mõlemad pooled teatasid esmaspäeval ka, et annavad teisele üle 6000 surnud sõduri surnukehad.

Lisaks teatasid delegatsioonid, et viivad läbi veel ühe suure sõjavangide vahetuse pärast seda, kui 15. mail Istanbulis toimunud esimese läbirääkimiste vooru järel vahetati mõlemalt poolt 1000 vangi.

Kiievi delegatsiooni juhtinud Ukraina kaitseminister Rustem Umerov ütles, et uus vahetus keskendub sõjas raskelt vigastatutele ja noortele, alla 25-aastastele võitlejatele.

Umerov ütles ka, et Moskva edastas Ukrainale rahulepingu eelnõu ja et Kiiev – kes on koostanud oma versiooni – vaatab Venemaa dokumendi üle.

Ukraina on teinud ettepaneku pidada enne juuni lõppu täiendavaid läbirääkimisi, kuid usub, et ainult Zelenski ja Putini silmast-silma kohtumine saab lahendada paljud vaidlusküsimused, ütles Umerov. Zelenski staabiülem Andri Jermak ütles, et Kiievi delegatsioon oli esitanud Venemaale deporteeritud laste nimekirja ja soovinud nende kodumaale saatmist.

Moskva sõnul viidi sellised lapsed ära, et kaitsta neid lahingutegevuse ette jäämise eest. Medinski ütles, et Ukraina nimekirjas oli 339 nime, kuid lapsed olid tema sõnul päästetud, mitte varastatud.

Lootused läbimurdeks enne Istanbuli olid madalad

Ukraina oli päev varem korraldanud ühe oma kõige õnnestunuma rünnaku Venemaale, tehes droonidega kasutuskõlbmatuks väidetavalt kuni 41 Venemaa tuumarelvavõimekusega  pikamaapommituslennukit. Sellest ärritatud Venemaa sõjablogijad kutsusid Moskvat üles Ukrainale jõuliselt vastama.

Kuigi mõlemad riigid soovivad erinevatel põhjustel Trumpi rahuprotsessis kaasatuna hoida, olid esmaspäevase läbimurde ootused madalad. Ukraina peab Venemaa senist lähenemist katseks sundida end alistuma – midagi, mida Kiiev enda väitel kunagi tegema ei hakata –, samas kui Moskva, mis mais lahinguväljal viimase kuue kuu kõige kiirema tempoga edasi liikus, väidab, et Kiiev peaks Venemaa tingimustel rahule alluma või seisma silmitsi suurema territooriumi kaotamisega.

Putin esitas oma avatingimused sõja koheseks lõpetamiseks eelmise aasta juunis: Ukraina peab loobuma oma ambitsioonidest liituda NATO-ga ja viima oma väed välja kõigist neljast Ukraina piirkonnast, mida Venemaa on endale nõudnud ja suures osas oma kontrolli alla saanud.

Ukraina koostatud ettepaneku kohaselt, mille koopiat on uudisteagentuur Reuters näinud, ei soovi Kiiev pärast rahulepingut oma sõjalisele jõule mingeid piiranguid, Venemaa suveräänsuse rahvusvahelist tunnustamist Moskva vägede poolt hõivatud Ukraina osade üle ning nõuab Venemaalt reparatsioone.

Venemaa kontrollib praegu veidi alla viiendiku Ukrainast ehk umbes 113 100 ruutkilomeetrit.

Kohtumise algus hilines

Mai keskel peetud läbirääkimiste järel toimunud uus kõnelustevoor, mis oli pärast 2022. aastal peetud kõnelusi teine osapoolte vahetu kohtumine – algas ligi kaks tundi hiljem kui plaanitud, ilma et viivituse kohta oleks selgitust antud.

"Kogu maailma pilgud on suunatud siinsetele kontaktidele," ütles Türgi välisminister Hakan Fidan Venemaa ja Ukraina delegatsioonile, kui nad Bosporuse väina ääres asuvas uhkes Ciragani palees ruumi vastaskülgedel laua taga istet võtsid.

Ta ütles, et kohtumise eesmärk oli hinnata relvarahu tingimusi, arutada Venemaa ja Ukraina presidentide võimalikku kohtumist ning uurida uusi vangide vahetamise võimalusi.

Leedus viibiv Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles hiljem, et mõlemad pooled valmistavad ette uut sõjavangide vahetust.

Tema staabiülem teatas ka, et Ukraina delegatsioon andis esmaspäevastel kõnelustel Venemaale üle nimekirja deporteeritud lastest, kelle koju saatmist Ukraina soovib.

Türgi korraldatud kõnelused järgnesid 16. mail toimunud esimesele läbirääkimiste voorule. Esimene kohtumine lõppes kokkuleppega sõja suurimaks vangide vahetuseks, kuid ilma käegakatsutavate edusammudeta rahulepingu suunas.

Ukraina 14-liikmelist delegatsiooni juhtis kaitseminister Rustem Umerov ning sellesse kuulusid mitmed Ukraina sõjaväe-, inimõiguste ja õigusvaldkonna eksperdid, kes ei osalenud 16. mai läbirääkimistel, teatas väljaanne The Kyiv Independent.

Enne kohtumist Venemaa ametnikega pidas Umerov kahepoolse kohtumise Türgi välisministri Fidaniga.

Venemaa delegatsiooni juhtis presidendi abi Medinski, kes esindas Moskvat nii esimestel ebaõnnestunud rahuläbirääkimistel Istanbulis 2022. aastal kui ka uuesti selle aasta mais. Vene delegatsiooni kuulusid Interfaxi andmeil ka Venevälisministri asetäitja Mihhail Galuzin, Venemaa relvajõudude kindralstaabi luureosakonna ülem Igor Kostjukov, kaitseministri asetäitja Aleksandr Fomin.

Enne kõnelusi kohtusid Ukraina esimene asevälisminister Serhii Kõslõtša ja Ukraina delegatsiooni liige Oleksandr Bevz Saksamaa, Itaalia ja Ühendkuningriigi esindajatega, et kooskõlastada oma seisukohti, teatas Ukraina välisministeeriumi pressiesindaja Heorhi Tõhhõi sotsiaalmeediakanalis X.

"Ukraina delegatsiooni liikmed kordasid Ukraina pühendumust rahule. Nad täpsustasid päevakorrapunkte, mille hulka kuuluvad juhtide kohtumine, täielik relvarahu ja humanitaarsed usalduse suurendamise meetmed," lisas ta.

USA presidendi Donald Trumpi Ukraina eriesindaja Keith Kelloggi sõnul plaanisid läbirääkimistel osaleda ka julgeolekunõunikud USA-st, Ühendkuningriigist, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. 

Trump on väljendanud pettumust Venemaa vastumeelsuse pärast järeleandmisi teha ning Ukraina vastu suunatud intensiivistuvate ja surmavate rünnakute pärast. Ta on samas seni keeldunud Venemaale täiendavate sanktsioonide kehtestamisest.

Putin saatis oma armee Ukrainasse 24. veebruaril 2022, pärast kaheksa aastat kestnud võitlust Ida-Ukrainas Venemaa toetatud separatistide ja Vene üksuste ning Ukraina vägede vahel. Ameerika Ühendriigid, mis Trumpi eelkäija Joe Bideni ajal oli Ukraina peamine moodsa relvastuse allikas sõjas, väidavad, et alates 2022. aastast on konfliktis hukkunud ja vigastada saanud üle 1,2 miljoni inimese.

Trump on nimetanud Putinit hulluks ja noominud Zelenskit avalikult Valge Maja Ovaalkabinetis, kuid on ka öelnud, et tema arvates on rahu saavutatav ja et kui Putin viivitab, võib USA kehtestada Venemaale karmid sanktsioonid.