Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutas esmaspäevasel istungil lisaeelarve eelnõu ja 2024. aasta eelarvejääkide ülekandmise ulatust.

Rahandusminister Jürgen Ligi rääkis istungil, et eelmise aasta piirmääraga eelarvest kannaadv ministeeriumid tänavuse aasta eelarvesse üle 584,131 miljonit eurot, mida on 162,094 miljonit eurot vähem kui eelmisesse aastasse üle kanti.

Laekunud tulude kasutamata jäänud jääkidest avatakse Ligi sõnul 1,13 miljardit eurot limiite, millest pool tuleb CO2 müügituludest.

Jäägid on aga kokku suuremad kui nende kahe näitaja summa. Rahandusministeeriumi finantstalituse juhataja Regina Vällik selgitas, et arvestuslike ehk seadusest tulenevate kulude jääke üle ei kanta, kuna need on juba 2025. aasta eelarvesse planeeritud.

"Suurusjärk 2,27 miljardit eurot on eelmisest aastast kasutamata," täpsustas Vällik mullusest eelarvest kasutamata jäänud summat.

Ligi rõhutas, et eelarves ei ole raha ülejääki, vaid puudujääk ning kõigel, mis üle kantakse, on otstarve.

"Pidasime otstarbekaks jääda nende kärpenumbrite juurde, mis on, selle lisaeelarve raamides ja jätkata tegevusi, mida riik vajab, ka ülekantavate summade arvelt," lausus rahandusminister.

Ülekantavast 584 miljonist eurost 32 miljonit on tööjõukulud, 135 miljonit majanduskulud, nagu hanked ning teadus- ja arendusprojektid, mida väljastpoolt sisse ostetakse. 208 miljonit eurot on toetused, eelkõige projektitoetused, mida jagatakse väljapoole. Ülejäänu moodustavad investeerimis- või muud kulud – viimased on ennekõike riigisaladusega seotud kulud.

Vällik tõi välja, et jääkide peamisi põhjustajaid on kaks: antud toetused ja investeeringud. Kui näiteks hankeid vaidlustatakse, nihkuvad need edasi, sest tarnijad ei suuda kokkulepitud ajaks teenuseid tagada.