Koalitsioon lubab, et 70 protsenti Eesti metsamaast jääb edaspidi majandatavaks ilma täiendavate piiranguteta. Samas tuleb eelkõige leida tasakaal keskkonnahoiu ja tööstuslike huvide vahel.

"Ma arvan, et tasakaalu ja selgust tegelikult soovivad kõik ja ma arvan, et oluline on alustada ka sellest mõistest või definitsioonist, et mis majandusmets üldse on. Majandusmets ei tähenda, et võib lihtsalt minna metsa, teha ükskõik mida ja näiteks kogu mets maha võtta. Selleks, et majandusmetsas majandada, tuleb täita seadusest ja teistest regulatsioonidest tulevaid nõudeid, tuleb võtta metsateatis ja seal on piirangud, mida võib teha ja mida ei või teha. Need, kes ütlevad, et majandusmets tähendab seda, et kõike võib teha, see ei vasta tõele," ütles energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt "Esimeses stuudios".

30 protsenti metsamaast jääks looduskaitse alla, säilitades oma ökosüsteemi.

"30 protsenti on selline hea rahvusvaheline siht või tava, milleni või kuhumaani võiks olla siis looduskaitstud maismaal tervikuna ja kui seda 30 protsenti rakendada metsale, siis 70 protsenti võiks olla see osa, mis on majandatav mets," selgitas Sutt.

Eestimaa Looduse Fondi juht Tarmo Tüür nõustus Sutiga, et on oluline paika panna piirid, mida täpselt majandusmetsaga teha võib.

"Selles mõttes olen kindlasti nõus, et sellist piiri või selgust oleks vaja ja see, mis minister ütles, et kui maismaast on ka plaanis võtta 30 protsenti kaitse alla, siis see on tõesti see, milleni teadlased on jõudnud üle maailma," lausus Tüür.

Tüüri hinnangul tuleks aga astuda samm tagasi ja küsida, mis on tegelikult peamine probleem, millele püütakse lahendust leida.

"Probleem on selles, et loodusel läheb kehvasti ning järelikult läheb ka inimestel ja majandusel halvasti. Loodus peab meid kaitsma. Ta peab kaitsma meie lapsi, ta annab meie lastele immuunsüsteemid - meil on vähem haigusi ja ta annab meile puhta toidu, ta kaitseb toidu kasvamist kahjurite eest, ta kaitseb ka metsameest ja seda monokultuuri, kus kasvatame puitu. Ka see saab tegelikult toimida ainult tänu sellele, et kuskil seal lähedal on ka looduslik mets, kus ökosüsteem toimib," selgitas Tüür.

"30 protsenti ongi tegelikult juba tänaseks ülemaailmne konsensus. See on kirjas Montreali kokkuleppes - kõik riigid on otsustanud, et absoluutne miinimum, et loodus toimiks nii nagu meil inimestel on vaja, peakski olema 30 protsenti sellest kaitse all. See on ka Euroopa Liidus kokku lepitud ja Eestis täna, kui me hakkame seda teed minema, siis see oleks väga hea," lisas Tüür.

Andres Sutt tõi ka välja, et vale oleks panna koalitsioonileppesse protsente ilma eelduseta, et see võib ühes või teises suunas muutuda.

"Ma arvan, et me ei peaks takerduma jäigalt protsenti ja seda väga lihtsal põhjusel. 70 protsenti on sihina või tasakaalupunktina väga selgelt välja öeldud. Mets on, nii nagu ka Tarmo Tüür väga ilusasti kirjeldas, elav organism. Iga aasta ta muutub ühele või teisele poole ja loodame, et teadliku tegevuse tulemusena muutub paremuse poole ja ma arvan, et oleks vale fikseerida seaduses üks punkt ilma, et seal oleks vea- või tolerantsimäära," lausus Sutt. 

Suti hinnangul ei oleks vaja hakata täpselt taga ajama 70 ja 30 protsenti, vaid muudatusi tuleks teha siis, kui on selge, et liigutakse vales suunas.

"See mure, mis siin on sageli välja öeldud, on see, et kui me jõuame sinna punkti, et siis me peame hakkama sisuliselt asju ühest taskust teise tõstma. Ma arvan, et me ei peaks seda tegema. Ma arvan, et me peaksime neid tõsteid tegema sel juhul, kui meil läheb midagi väga selgelt vales suunas ja mitte ühe aastaga, vaid kui trend on juba pikemalt vales suunas," selgitas Sutt.

Tüüri hinnangul on aga mitmeid probleeme säärase metsa jaotamisega.

"Esiteks, me ei saa kuidagi maismaast kokku seda 30 protsenti, sest pool Eestist on mets, aga ärme liiga palju nüüd protsentidega täna vaeva end. Seda on igatahes väga raske kokku saada. Me ei saa kaitse alla võtta ju põlde, parklaid ja asulaid," selgitas Tüür.

Teise murekohana tõi Tüür välja, et sisuliselt on tegu metsa hävitamisega.

"Kui meil on kirjas, et 70 protsenti metsast on majandusmets, siis see tähendab ka seda, et kui me raadame metsa ehk riik ehitab, arendab ja teeb taristuid kuskile, siis majandusmets väheneb, et siis ühelt poolt me hävitame metsa. Sellel on küll võib-olla mingi vajaliik põhjus, aga sel juhul me peame kaitse alt veel metsa välja võtma, et siis looduse hävitamise tõttu peaksime ka veel looduskaitsealasid kärpima," ütles Tüür.

Kolmas probleem on Tüüri hinnangul ka see, et metsa 70-30 protsendiks jaotamine ei lahenda toorme probleemi.

"Tegelikult ei lahenda seda probleemi, et meil on puidu toorme probleem. Ma saan aru, et sellest säärane lahendus tulebki. Ega see pindala seda tooret ei paku. See võib seda praegu lükata natuke edasi, aga varsti on jälle mure. Pigem oleks vaja anda selge sõnum, milline on see mõistlik raiemaht, mida me saame oma metsast raiuda Eestis ning millisest puidust see koosneb ja selle põhjalt saaks tegelikult teha tööstusplaane," lausus Tüür.