"Kohtusin Kapitooliumil mõne senaatoriga ja palusin neil vaadata, millist taasrelvastumist Venemaa korraldab," ütles Merz Berliinis toimunud ärikonverentsil. "Neil pole ilmselgelt aimugi, mis seal praegu toimub," ütles ta, kuid ei avaldanud senaatorite nimesid.

Venemaa on alates Ukraina täiemahulise sissetungi algusest 2022. aasta veebruaris oma sõjatööstustehased ööpäevaringsele tootmisele üle viinud. Samuti on riik sõlminud relvalepinguid Põhja-Korea ja Iraaniga, mis on ajendanud Euroopa ametnikke hoiatama, et Moskva võib peagi olla olukorras, kus saab rünnata NATO territooriumi.

Venemaa eitab sellist kavatsust ja väidab, et viib Ukrainas läbi "erioperatsiooni" oma julgeoleku kaitsmiseks agressiivse ja vaenuliku läänemaailma eest.

Mais võimule tulnud konservatiiv Merz on viimane Euroopa juht, kes külastas Trumpi lootuses veenda teda vajaduses toetada Ukrainat võitluses Venemaa sissetungi vastu ja jätkata Euroopa julgeoleku toetamist NATO alliansi kaudu.

Merz ütles, et Trumpi poolt avalikul kohtumisel Ovaalkabinetis lausutud sõnad rahustasid teda, eriti USA presidendi "kindel ei" küsimusele, kas Ameerika Ühendriikidel on plaanis NATO-st lahkuda.

Euroopa riigid on suurendanud kaitsekulutusi alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest Ukrainasse.

Merz on toetanud Trumpi nõudmist, et NATO liikmed kohustuksid tulevikus kaitsekulutusi viie protsendini sisemajanduse koguproduktist. Trump tervitas seda lubadust neljapäeval ja ütles Merzile, et USA väed jäävad Saksamaale.

"Meeldib see meile või mitte, aga jääme veel pikaks ajaks Ameerika Ühendriikidest sõltuvaks," ütles Merz reedel.