Muuseumikaart on kahe aastaga kallinenud veerandi võrra

Muuseumikaarti ootab peagi ees kümneeurone hinnatõus ning võrreldes kahe aasta taguse algusajaga on hind kerkinud juba veerandi võrra. Hinnatõusu põhjustavad kallinenud muuseumipiletite hinnad ning juulis jõustuv käibemaksumäära tõus.
Muuseumikaarti on Eesti inimestel olnud võimalik soetada kaks aastat. Algul sai kaardi soetada 59 euro eest, praegu on hind 65 eurot, kuid selle aasta 1. juulist tõuseb muuseumikaardi hind 75 euroni. Seega on kallinemine ligi 27 protsenti.
Muuseumikaardi juhi Anu Viltropi sõnul sõltub muuseumikaardi hinna kujunemine otseselt muuseumide piletihindadest. Viltrop selgitas, et 2023. aasta teisest kvartalist kuni tänaseni on piletite hinnad tõusnud umbes 20 protsenti ning juulist lisandub ka kaheprotsendiline käibemaksu tõus. "Hinnatõus võimaldab tagada, et muuseumid saavad jätkuvalt muuseumikaardist asjakohased väljamaksed," märkis Viltrop.
"Müügitulu jaotamiseks muuseumide vahel kehtib valem, mis võtab arvesse muuseumikaardi müügitulu, külastuskoha osakaalu kõikidest muuseumikaardi külastustest antud perioodil, külastuskoha täispileti hinda ja kõikide külastuskohtade kaalutud keskmist piletihinda," selgitas Viltrop.
Samuti lisas Viltrop, et muuseumikaart on proovinud hoida tagastusi muuseumidele umbes 50 protsendi juures täispileti hinnast.
Kumu kunstimuuseumi direktori Kadi Polli sõnul on hinnatõus põhjendatud. "Muuseumite üksikpiletid on paratamatult kallimad, seega ka hinnatõusu juures on kaart külastajale jätkuvalt soodne ning mugav lahendus," sõnas Polli.
Eesti Maanteemuuseumi juhataja Rita Valge märkis, et kuigi hinnatõus võib ühelt poolt mõjuda kaardi soetamisele negatiivselt, on see teisalt muuseumide sisukohast asjakohane.
"Muuseumidele, mida külastatakse muuseumikaardiga väga palju, annab hinnatõus kindlust, et nende oma tulu ei vähene märgatavalt," rääkis Valge. "Vastasel juhul võib juhtuda, et muuseumikaardiga ühinemine on mõnele muuseumile pigem ebasoodne," lisas Valge.
Viltropi sõnul on muuseumikaardil umbes 20 000 kasutajat. "Rõõmu teeb, et kiiresti on kasvanud muuseumikaardi pikendajate osakaal: see näitab, et kaart on omaks võetud ning rahuldab selle kasutaja vajadused," ütles Viltrop.
Viltrop lausus, et Eesti inimesed on muuseumikaardi hästi vastu võtnud ning kasutavad aasta aega kehtivat kaarti keskmiselt 10–13 korda. Nii Kumu kui ka maanteemuuseumi juhid kinnitasid, et nende muuseumides käib palju muusemikaardiga külastajaid. Polli märkis, et väga suur osa kohalikest inimestest käib Kumus just muuseumikaardiga.
Polli sõnas, et muuseumikaart mõjutab külastatavust küll positiivselt, kuid samas muuseumidele see rahaliselt suurt kasu ei too. "Muuseumid kaotavad tegelikult rahaliselt iga külastaja pealt, kes tuleb muuseumikaardiga, sest me ei saa neilt sellisel kujul täispileti hinda," selgitas Polli. "Kaart toob põhiliselt sisulist kasu, et muuseumid oleksid inimestele paremini kättesaadavad," märkis Polli.
Muuseumikaart tagab aastase piiramatu sissepääsu enam kui 130 Eesti muuseumisse. Viltrop rääkis, et sel aastal on muuseumikaardiga liitunud Energia avastuskeskus ja planetaarium, Padise kloostri külastuskeskus, Tartu kunstimaja ja Nõmme muuseum.