USA süüdistab Vene krüptoärimeest rahapesus ja sanktsioonide eiramises

USA prokuratuur esitas Vene krüptoärimehele süüdistuse sanktsioonidest kõrvalehoidumises ja ekspordipiirangute rikkumises, väites, et ta tegeles rohkem kui poole miljardi dollari mahus rahapesuga ja aitas Venemaal omandada tundlikku USA tehnoloogiat.
Floridas registreeritud makseettevõtte Evita Pay ja Delaware'is asuva ettevõtte Evita Investments asutajale Iurii Gugninile esitati esmaspäeval süüdistus pangapettuses, rahapesus ja muudes kuritegudes, selgub Brooklyni föderaalkohtus avalikustatud kohtudokumentidest. Justiitsministeeriumi teatel arreteeriti Gugnin New Yorgis, teatas väljaanne Financial Times.
Prokuröride sõnul tegi Gugnin välismaiste klientide nimel makseid USA elektroonikaseadmete eest, mis hõlmasid Ameerikas disainitud serverit, mis on ekspordipiirangute all ning Venemaa riiklikule tuumatehnoloogiaettevõttele Rosatom mõeldud varuosasid.
"Gugnin tuli Ameerika Ühendriikidesse ja käivitas krüptovaluuta idufirma asutamise varjus rahapesuoperatsiooni, mida ta seejärel kasutas sanktsioonide ja ekspordikontrolli vältimiseks ning USA finantsasutuste petmiseks," ütles USA prokurör Joseph Nocella avalduses.
Justiitsministeeriumi riikliku julgeoleku abipeaprokurör John Eisenberg süüdistas Gugninit "krüptovaluutaettevõtte muutmises räpase raha salajaseks kanaliks".
Esmaspäeval New Yorgi kohtunikule saadetud kirjas ütlesid prokurörid, et Gugninil on sidemed Venemaa ja Iraani valitsusametnikega, sealhulgas Venemaa luureteenistuste töötajatega, kes võivad aidata tal süüdistuse eest põgeneda. Kirjas öeldi, et talle esitatakse 22 süüdistust, millest mõnele on ette nähtud maksimaalne karistus 30 aastat vangistust.
38-aastase Gugnini esindaja ei vastanud kommentaaritaotlusele. Süüdistusakti kohaselt elas Gugnin, tuntud ka kui Iurii Mashukov ja George Goognin, USA-s O-1A viisaga, mis on mõeldud inimestele, kellel on mõni erakordne võime või saavutused. Selles öeldi, et ta kolis New Yorki 2022. aastal ja esitas end sariettevõtjana.
Prokuröride väitel vahendas ta ligi kahe miljardi dollari väärtuses tehinguid ning paljud tema kliendid olid Venemaal ja hoidsid raha sanktsioonide alla pandud Venemaa pankades. Teised kliendid olid Hiinas ja Araabia Ühendemiraatides.
USA süsteemi kaudu liigutatud 530 miljonist dollarist 365 miljonit pärines nende sõnul krüptovääringust Tether ja valdav enamus neist tehingutest oli seotud Evita Investmentsiga, mitte Evita Payga.
Süüdistusaktis öeldi, et kliendid varustasid Gugnini ettevõtteid krüptorahaga, mida ta pesi krüptorahakottide ja USA pangakontode kaudu, konverteerides raha USA dollariteks või muudeks valuutadeks ja tehes seejärel makseid oma klientide nimel. Selles öeldakse, et kliendid kasutasid teda kunstiteoste ja luksusjahte valmistavale Prantsuse firmale maksete tegemiseks.
Kohtudokumentides öeldakse, et ta vahendas makseid Yiwu Vortex Import and Export Co Limitedile, mis on Hongkongis asuv turustaja, kellele USA kehtestas eelmisel aastal sanktsioonid, süüdistades seda merevarustuse ebaseaduslikus eksportimises Venemaale.
Kohtudokumentides kirjeldatakse tehingut, mille käigus Lõuna-Korea kontsern nõustus varustama Moskvas asuvat üksust osade ja seadmetega, mida see seejärel tarnis Venemaa riiklikule tuumakontsernile Rosatom.
Esitatud dokumentides öeldakse ka, et ta vahendas Venemaa kliendil USA tehnoloogiaettevõtte toodetud rack-serveri ostmist ajal, mil tehnoloogia eksportimine Venemaale ilma litsentsita oli ebaseaduslik.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Financial Times