Maikuus avaldas Hiina rahvusliku julgeoleku ülevaate ehk niinimetatud valge paberi. Põhimõtteliselt ei midagi erilist, kuna paljud riigid avaldavad oma rahvusliku julgeoleku strateegiaid, kuid see paber ei ole strateegia, vaid pigem ülevaade, millel ei ole normatiivset jõudu ja mis on avalikkusele suunatud. Päris rahvusliku julgeoleku strateegiat ei ole Hiina kunagi avaldanud. Mitteametlikel andmeil olla 2021. aastal vastu võetud viieaastane strateegia, kuid ametlikult ei ole seda kunagi tunnistatud.

Arvestades rahvusvahelise keskkonna muutumist pärast Donald Trumpi naasmist Valgesse Majja on uue strateegia koostamiseks päris paslik aeg. See võiks siis katta ajavahemikku 2026–2031. Ja järgnevalt vaadeldav ülevaade oleks siis tulevase strateegia avalik pool. Lisaks ka esimene selline.

Dokumendist nähtub, et Hiina näeb rahvuslikku julgeolekut praegu laiema ulatusega ja rohkem juhtimise osas tsentraliseerituna. Varasemad Hiina liidrid on samuti sügavat hoolt kandnud julgeoleku eest, kuigi nende lähenemised on olnud erinevad. Mao Zedongi ajastul 1949–1976 oli rahvuslik julgeolek tihti samastatud režiimi püsimajäämisega revolutsioonilises võitluses ja väliste ohtude palge ees. See oli militariseeritud ja ideoloogiast juhitud.

Deng Xiaopingi ja reformide ajastul 1980. ja 1990. aastatel suunati põhitähelepanu majandusarengule. Rahvuslik julgeolek tähendas siis rahulikku rahvusvahelist keskkonda ja siseriiklikku stabiilsust majandusreformide edenemiseks. Välispoliitikas oli Deng madala profiiliga. Jiang Zemini ja Hu Jintao ajal, 1990. ja 2000. aastatel Hiina globaalne integreeritus süvenes ja jätkati arengusse panustamist, otsides ka raja tagant koostöösuhteid.

Jiang Zemin propageeris 1990. aastate lõpul uut julgeolekukontseptsiooni, mis oli suunatud vastastikuse usalduse, kasu, võrdsuse ja koostöö tagamisele nullsumma mängu asemel. Püüti naabreid rahustada ja kujundada dialoogil ning multilateralismil põhinevat regionaalset korda.

Xi Jinpingi ajastu alates aastast 2012 esindab juba märgatavat edasiarengut. Xi on tõstnud rahvusliku julgeoleku kõiki poliitikavaldkondi katvaks paradigmaks. 2014. aastal sõnastas ta niinimetatud tervikliku rahvusliku julgeoleku kontseptsiooni, laiendades julgeoleku mõistet päris tublisti.

Praegu räägivad Hiina ametnikud 16 erinevast julgeolekuvaldkonnast. Ehk lihtsamalt öeldes on varasema pragmatismi asendanud kõige julgeolekustamine. Igat asja nimetatakse rahvusliku julgeoleku teemaks. Kõike kokku võttes näib ülim olevat üks asi, nimelt Hiina Kommunistliku Partei võim ja selle kõrval ka riigi poliitiline stabiilsus.

Kui ülevaadet lugeda, siis eks ta pisut meenutab nõukaaegseid NLKP dokumente. Üks rahu ja võrdsus ja stabiilsus ja kõik nii edasi. Hiina kujutab end vaata et ainsa stabiilsuse allikana globaalses segaduste möllus.

Nüüdisajale hinnangut andes on ju paljud tähelepanekud täiesti õiged, kuigi küsimus jääb, kas Hiinal on alust ennast justkui roosa ja rahuarmastavana teistest kõrgemale tõsta. Märgitakse, et geopoliitilised konfliktid on ägenenud, taas on esile tõusnud hegemonism, jõupoliitika ja külma sõja aegne mentaliteet. Mõned suured riigid eiravat oma rahvusvahelisi kohustusi, rikkuvat lepinguid ja taanduvat eri organisatsioonidest. Võib eeldada, et silmas ei peeta Venemaad, vaid ikka ilmselt Ameerikat ja ehk ka mõningaid teisi lääneriike.

Nimesid nimetamata süüdistatakse välisjõude jõhkras sekkumises Hiina siseasjadesse, ärevuse põhjustamises Taiwani väinas, Lõuna-Hiina ja Ida-Hiina meres, samuti probleemide tekitamises Hiina Xinjiangi, Tiibeti ja Hongkongiga seotud küsimustes. Üldse tegevat Hiina-vastased jõud läänes kõik, et Hiinat ahistada ja maha suruda. Püütavat sisse viia läänestamist, tegeletavat sabotaažiga Hiinas.

Õnneks on aga kommunistlik partei, mis olla Hiina rahvusliku julgeoleku võti ja režiimi julgeoleku ning kogu süsteemi ja ideoloogia tagatis. Paberil kuulutatakse otsustavust mitte lubada Hiina-vastastel rajatagustel jõududel levitada riigis lääne demokraatiat, vabadusi, inimõigusi ja niinimetatud universaalseid väärtusi. Et neile nähtustele tuleb otsustavalt vastu astuda. Ja silmad tulevat lahti hoida ka igasuguste värviliste revolutsioonide ja tänavapoliitika riiki toomise katsete osas.

Üheselt öeldakse välja ka jätkuv otsustavus riik taasühendada ehk Taiwan mandri-Hiinaga liita. Peking astub välja majandusliku globaliseerumise kaitseks, kuna see on teadusliku ja tehnilise arengu vältimatu järelm. Vaja olevat tagada toodangu ja tooraine korrastatud liikumine ehk logistikaahelad. On ju Hiina majanjduslik edu paljuski tuginenud globaalsele ekspordile.

Huvitav on märkus, et Hiina globaalse julgeolekualgatuse põhialusteks on kõigi riikide suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse austamine ning ÜRO harta põhimõtete järgimine. Erimeelsusi riikide vahel tulevat aga lahendada mitte jõuga, vaid rahumeelsel viisil dialoogi ja konsultatsioonide abil.

Eelnevale võib juurde panna ka Ukraina äramärkimise. Hiina kinnitab, et olevat Ukraina küsimuses alati järginud objektiivsuse ja õigluse põhimõtteid ning propageerinud rahuläbirääkimisi. Toetatavat kõiki rahule suunatud tegevusi. Kuidas see kõik käib kokku Hiina ja Venemaa koostööga ja Hiina otsese toetusega Venemaa sõjategevusele mujalt mitte saadava kauba ja sõjatehnika tarnimise ning poliitilise toetuse läbi, seda ei ole mõistetavalt mainitud.

Arvestades praegu USA ja Euroopa vahel valitsevaid pingeid peab Hiina vajalikuks märkida Euroopa rolli partnerina, kellel on multipolaarses maailmas tähtis roll. Ehk Hiina püüab Atlandi ookeani üleseid pingeid kasutada USA eemaldamiseks Vanast Maailmast ja enesele turu tagamiseks.

Kokkuvõtteks võib öelda, et vähemalt globaalsele lõunale on dokumendis selge sõnum: Hiina on neile peamine julgeolekupartner kui alternatiiv läänemaade blokile. Kui see saab globaalses lõunas aktsepteeritud, saab Hiina seal ka domineeriva seisundi. USA viimase aja tegevus on Pekingile mitmeid häid kaarte kätte jaganud.

Viited lugemishuvilistele

• New White Paper: "China's National Security in the New Era" | Andrew S. Erickson
• White Paper Offers Chinese Wisdom at the Crossroads of History - Jamestown
• National security white paper marks China's push for global order on its terms - The Economic Times
• Reading China's White Paper on National Security in the New Era | Institut Montaigne
• Abstract of white paper on China's national security in new era | english.scio.gov.cn
• China's National Security in the New Era: Anxious Power, Ambitious Vision | Beyond the Horizon ISSG